Soomlased ei taha enam püksirihma pingutada

Soomlased leiavad, et aitab püksirihma pingutamisest. Kui tööstusel läheb paremini ja eksport kasvab, siis peab midagi sellest ka töötajate taskusse jõudma, ütles agentuurile Bloomberg Soome paberitööstuse ametiühingu juht Petri Vanhala.

Soome konkurentsivõime taastamiseks surus Juha Sipilä valitsus 2016. aastal läbi kokkuleppe tööjõukulude alandamiseks 4% võrra ning palkade külmutamiseks vähemalt selle aasta lõpuni. Maailmamajanduse toibumise kõrval sai sellest üks oluline tegur, mis Soome kolm aastat väldanud majanduslangusest välja aitas.

Selle n-ö taastulemise üheks sümboliks on Uusikaupunkis asuv autotehas Valmet Automotive, mis kindlustas kokkuleppe Mercedes-Benz GLC linnamaasturite tootmiseks. Sellega on töö tagatud rekordilisele 3800 töötajale. 

Nüüd leiavad Vanhala ja Soome teiste ametiühingute esindajad, et kui eksport on ületanud kõik ootused ja Soome suurte ekspordifirmade kasumlikkus kasvanud, suudaksid ettevõtted ka oma töötajatele rohkem maksta. Tema sõnul on ametiühingute nõudmised mõistlikud ja keegi hullumeelselt kõrgeid palku ei nõua.

Soome ettevõtjad on aga ettevaatlikud, leides, et majanduse toibumine on ikka alles habras ning et praegu oleks ennatlik paranenud konkurentsivõimes järele anda. „Me vajame pikaajalist majanduskasvu ja järgmised palgakõnelused ei peaks seda rikkuma,“ ütles Soome tööstuse konföderatsiooni EK esimees Jyri Häkämies. „Majandusprognoosid lähiaastatel paremaks ei lähe, vastupidi.“

Euroopa Komisjoni värske uuringu järgi jääb Soome konkurentsivõime peamistele ekspordirivaalidele jätkuvalt alla – tööjõu ühikukulu on Soomes jätkuvalt protsendi võrra kõrgem kui Rootsis ning 5% kõrgem kui Saksamaal. Ja majanduse maht ei ole veel kriisieelsel tasemel taastunud.

Läinud nädalal vihjas Soome rahandusminister Petteri Orpo, et valitsus võib olla valmis tulumaksu kärpima, et toestada töötajate ostujõudu.

Orpo manitses tööturu osapooli mõõdukusele. „Me oleme toonud suuri ohvreid ja teinud koostööd, et konkurentsivõimet tõsta," ütles ta. Praegu tuleks ministri sõnul jääda vaoshoituks. „Rumalus oleks käest lasta kasu majanduskasvust, mida me just nägema oleme hakanud.“