Millistelt turgudelt leiab alahinnatud aktsiaid?

Turud võivad olla odavad hea põhjusega

Odavatel turgudel on riskid, mis võivad tõepoolest realiseeruda. Ehkki äärmuslikel juhtudel tekib turgudel ka täiesti ebaratsionaalseid mulle, siis kallid turud on samuti tihtipeale kallid seetõttu, et nad on tõesti tugevad turud hea majanduskeskkonna ja väärtuslike ärimudelitega. Sellised trendid võivad kesta kaua, kus näiliselt ülehinnatud aktsiad tükk aega häid tulemusi ja head tootlust näitavad või kus allahinnatud ettevõtted jäävad aastateks investorite ebasoosingusse.

Väärtus vajab realiseerumiseks aega, mistõttu peab investor teadma oma ajalist horisonti. Lühiajaliselt on pigem määravamad inerts ja trend - kallid turud jätkavad tõusu ja odavad turud jäävad madalaks. Investor võib ühel hetkel avastada, et on kallitelt turgudelt eemale hoides mitu aastat heast tootlusest ilma jäänud.

Pikaajaliselt mängib aga väärtus ja kallidus rohkem rolli. Pikaajalise investori jaoks, kes investeerib kümneks aastaks ja enamaks, on CAPE mõistlik näitaja, mida arvestada. CAPE-l, mis on oma olemuselt hind jagatud kasumiga, avaldub üks huvitav omadus, kui pöörame selle teistpidi. Saame kasumi jagatud hinnaga ehk kasumitootlikkuse, mis on üks viis hinnata mitu protsenti tootlust võiks makstud hinna pealt oodata. Näiteks, kui USA CAPE on praegu 28,5, siis 1/28,5 on 3,5%. Seega praeguse hinna pealt USA turgu investeerides võiks järgmise 10-15 aasta jooksul arvestada pigem 3,5% tootlusega, mis on üsna kaugel sellest 7-10% tootlusest, millega me ajalooliste andmete põhjal harjunud oleme. Pikaajaline investor peaks seda kindlasti arvesse võtma ja võib oma portfelli koostamisel kallite turgude osakaalu vähendada kuni hind muutub atraktiivsemaks.

Kõige odavamatesse turgudesse ei tohiks aga pimesi investeerida. Need on tihtipeale majanduslikult ja poliitiliselt ebastabiilsed riigid, kus on risk ettevõtete pankrotiks, riigistamiseks, korruptsiooni tõttu tulu kaotamiseks, valuuta nõrgenemiseks jne. Selliste turgude puhul tuleb riskidesse rohkem süveneda ja hajutada investeeringuid põhjalikumalt.

Kuidas peaks investor odavatel ja kallitel turgudel orienteeruma?

Eks ühelt poolt viitab kallis hinnatase justkui tulevasele tõenäoliselt madalamale tootlusele – võlakirjade puhul on kallimatel turgudel madalam oodatav tootlus lõpptähtajani nagu on kallimatel aktsiaturgudel vastavalt madalam oodatav dividenditootlus. Teisalt aga ei tohiks investor kunagi ära unustada, et turgudel on enamasti õigus, s.t. odav investeerimisvõimalus on odav põhjusega, peegeldades kõrgemaid riske või nigelamaid tulevikuväljavaateid. Kuniks põhjus pole kadunud, pole alust arvata, et odav ei võiks edasi odavneda või siis vastupidi – kallim ei pruugiks veelgi kallineda. Näiteks USA aktsiaturgu on erinevate parameetrite järgi hinnatud juba mitmeid aastaid liiga kalliks, kuid investorid, kes sealselt turult seepeale väljusid, ei hõõru tänase seisuga ometi heameelest käsi kokku.

See kõik aga ei tähenda justkui polekski turgude odavust ja kallidust mõõtvate näitajatega midagi peale hakata – on küll. Investoril tasub eelistada näiteks väärtpabereid, mille odavus on tingitud tõenäoliselt ajutiseks osutuva iseloomuga põhjustest. Sealjuures peab iga investor muidugi silmas pidama iseenda investeerimishorisonti – kui see on liiga lühike, siis noodsamad ajutised põhjused võivad konkreetse investori jaoks püsida liiga kaua. Väärtust pakkuvaid võimalusi võib leida ka mõnd varaklassi tabanud laiemast müügilainest, mille toimumise põhjused ei ole kehtivad mõne selle klassi konkreetse väärtpaberi või kitsama väärtpaberite grupi puhul. Lisaks ei maksa unustada, et turud kauplevad ootuste põhiselt, s.t. aeg-ajalt võib väärtust leida varaklassides/väärtpaberites, mille puhul suhteliselt odav hind kajastab juba nii paljusid negatiivseid uudiseid, et nende edasine lisandumine on muutunud väga vähe tõenäoliseks.