Reedel Tallinnas toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumiselt jäi ühe ideena rahaliidu tugevdamiseks kõlama, et Euroopa Liidu eelarves võiks olla euroala jaoks oma eelarverida, millest võiks eelkõige tagant ergutada struktuurseid reforme.
Vajadust euroala rahandusministri järele võib arutada pikemas vaates, aastaks 2025 ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis pressikonverentsil pärast ministrite arutelu. Enne sisu ja siis vorm.
Eelkõige tuleb ellu viia see, milles on juba kokku lepitud, osutas Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio, nimetades kõige pakilisemaks pangandusliitu ja kapitaliturgude liitu. Samuti võib rahaliit vajada täiendavat eelarvelist stabiliseerimise funktsiooni. Mis kõik kokku võtaks stabiliseerimise koormust ainuüksi keskpanga rahapoliitikalt vähemaks.
Eraldi teemana arutasid ministrid ka fintech sektori reguleerimist. See sektor on veel väike, kuid kiire kasvuga ja innovatsiooni jaoks väga oluline. Oluline on, et seda enne surnuks ei reguleerita, kui asi areneda jõuab, ütles Dombrovskis. Arutati, kuidas sellised firmad saaksid kasu ja kasvuvõimalusi Euroopa Liidu ühisturul, et konkureerida samas kaaluklassis Hiina ja USAga. Ning kuidas näiteks ühisrahastus viia liikmesriigi tasandilt ühisturu tasandile.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul koorus aruteludest üksmeel, et taolised regulatsioonid peaksid olema tehnoloogia suhtes neutraalsed. „Et me ei hakka fintechile looma mingeid järelevaatajaid või regulaatoreid, vaid kui ta tegeleb laenamisega, siis on see panganduse teema, kui väärtpaberitega, siis on väärtpaberite järelevalve teema,“ selgitas Hansson.
ELi rahandusministrite ja keskpankurite arutelu Tallinnas oli mitteformaalne mõttevahetus. Konkreetsemad ettepanekud, mis sisaldavad ka Tallinna diskussioonil kõlanud mõtted, lubas Dombrovskis komisjoni poolt lauale panna detsembri alguses.