Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erakoole toetav Roosiväli: Repsi pandud latt liiga madal

    Tallinna Kesklinna põhikooli hoolekogu esimees, Pindi Kinnisvara boss Kalev Roosiväli rääkis, et riik võiks oma värskes ettepanekus tõsta õppemaksu lage.

    Äripäev kirjutas, et riik tahab hakata taas katma erakoolide tegevuskulusid, ent plaanil on mitu konksu, näiteks õppemaksu lagi, millest on tuntumad erakoolid tublisti üle. Haridusminister Mailis Repsi saadetud plaanis seisab, et toetust saab kool siis, kui erakoolis kas ei ole õppemaksu või on see õpilase kohta kuus keskmiselt kuni 15% alampalgast. See tähendab, et lagi on õpilase kohta sel aastal 70,5 eurot kuus ehk 846 eurot aastas.
    “Suurel koolil tekib olukord, mis võib tuua kihistumist. Kui latt jääb madalaks, siis kool ei saa eelarveliselt läbi mängida,” ütles Roosiväli.
    Järgneb osa vestlusest Kalev Roosiväljaga.
    Milline mulje teil minister Mailis Repsi plaanist on?
    Pooldan seda suunda. Mulle meeldib, kui õppemaksud alanevad turul. Tasuta põhiharidus ideaalina oleks ju hea. Erakoolide rahastamismudel ei ole olnud piisav. Et end ära majandada, on võetud õppemaksu – et koolimaja üleval pidada, remonti teha.
    Praegune suund on õige. Ministeerium ütleb, et paneme õppemaksule lae peale. Kui sinna lati alla mahute, siis teile tulevad tegevuskulude toetused. Kui ei mahu, siis, rikkad, koguge rikastelt ise raha ja ärge maksumaksjatelt võtke.
    Kui palju on neid koole, kes lati alla mahuvad?
    See latt tuli eile välja. Koole ja laste arvu peaks vaatama eraldi. Esimesed arvutused näitasid, et latt on liiga madal. Kusagil 80 protsenti lastest ei mahu sinna lati alla. Koolidest samas mahuvad paljud, sest Waldorfi koolide ja kristlike koolide õppemaksud ongi kuskil selles suurusjärgus.
    Kui praegu öeldakse, et latt on 15 protsenti alampalgast ehk 70 eurot kuus, siis on koolil õigus saada tegevustoetust 100 protsenti kohaliku omavalitsuse keskmisest. Tallinnas on see kuskil 60 eurot. Koolid peavad valikuid tegema. Kui kooli õppemaks on 2000 eurot aastas, siis ta peaks mõtlema, et kui tahab saada 70 eurot toetust, peab ta laskma õppemaksu 1560 eurole.
    Mulle tundub, et 15 protsenti on liiga madal latt. Kui see oleks umbes 25 protsenti, siis teeks enamik koole otsuse alandada õppemakse alla lati taseme, saaks tegevustoetust ja lõpptulemus on, et koolid on kättesaadavamad, sest õppemaks on väiksem.
    Kas saab veel läbi rääkida, et tõstetaks kõrgemale?
    Arvan küll. Arutlus käib selle üle, kui palju lapsi hakkab koolidesse tulema. Jutt käib prognoosipõhiselt. Ministeerium ütles praegu, et nemad tegid arvutuse, et kui latt on 15 protsendi juures alampalgast, siis sellest rahast jätkub. Ka siis, kui lapsi tuleb erakoolidesse aktiivses tempos juurde. Ja latt ei tohiks olla kõrgem, muidu rahast ei jätku. Meie väidame, et lapsi ei tule enam nii aktiivses tempos peale, nagu riik arvab.
    Kuidas te teate seda?
    Lihtsalt põhikooliaste saab täis. Näiteks Tallinna keskklinna põhikoolis käib igasse klassi kahe paralleeli võtmine. Kokku teeb see 56 last. Me ei saa võtta seniste tempode järgi, sest paljud erakoolid sündisid eelmise rahastamise poliitika järgi, mille kohta öeldi, et see oli liiga pillav. Oli eraalgatust soosiv.
    Klassid on praeguseks läinud üles, lapsed lõpetavad põhikooli ja nende koolide puhul põhimõtteliselt rohkem õpilaste arvu juurdekasvu ei tule. Tuleks ainult nendel, keda asutatakse, aga uute asutamine ei ole enam niisama lihtne.
    Kelle lobitöö praegune ettepanek on?
    Arvan, et kõige rohkem on kuulda kristlike ja Waldorfi koolide häält. Neid see praegune lahendus suures pildis rahuldab. Suured erakoolid on suurearvulised ja üldhariduskoolidele sarnased – nende häält siin väga kostnud pole.
    Kuna 15 protsenti on vähe?
    Suurel koolil tekib olukord, mis võib tuua kihistumist. Kui latt jääb madalaks, siis kool ei saa eelarveliselt läbi mängida. Kui tahad eelarvet majandada, peaksid õppemaksu tõstma. Haridusministeerium prognoosib liiga hoogsalt õpilaste arvu kasvu.
    Tegin ettepaneku, mis ei ole veel lauale läinud, aga loodan, et võetakse arutusele, et kui õppemaks on null, siis on õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt kasutuseks ruume. Peaks vaatama ka alumist otsa.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.