Erakoole toetav Roosiväli: Repsi pandud latt liiga madal

Äripäev kirjutas, et riik tahab hakata taas katma erakoolide tegevuskulusid, ent plaanil on mitu konksu, näiteks õppemaksu lagi, millest on tuntumad erakoolid tublisti üle. Haridusminister Mailis Repsi saadetud plaanis seisab, et toetust saab kool siis, kui erakoolis kas ei ole õppemaksu või on see õpilase kohta kuus keskmiselt kuni 15% alampalgast. See tähendab, et lagi on õpilase kohta sel aastal 70,5 eurot kuus ehk 846 eurot aastas.

“Suurel koolil tekib olukord, mis võib tuua kihistumist. Kui latt jääb madalaks, siis kool ei saa eelarveliselt läbi mängida,” ütles Roosiväli.

Järgneb osa vestlusest Kalev Roosiväljaga.

Milline mulje teil minister Mailis Repsi plaanist on?

Pooldan seda suunda. Mulle meeldib, kui õppemaksud alanevad turul. Tasuta põhiharidus ideaalina oleks ju hea. Erakoolide rahastamismudel ei ole olnud piisav. Et end ära majandada, on võetud õppemaksu – et koolimaja üleval pidada, remonti teha.

Praegune suund on õige. Ministeerium ütleb, et paneme õppemaksule lae peale. Kui sinna lati alla mahute, siis teile tulevad tegevuskulude toetused. Kui ei mahu, siis, rikkad, koguge rikastelt ise raha ja ärge maksumaksjatelt võtke.

Kui palju on neid koole, kes lati alla mahuvad?

See latt tuli eile välja. Koole ja laste arvu peaks vaatama eraldi. Esimesed arvutused näitasid, et latt on liiga madal. Kusagil 80 protsenti lastest ei mahu sinna lati alla. Koolidest samas mahuvad paljud, sest Waldorfi koolide ja kristlike koolide õppemaksud ongi kuskil selles suurusjärgus.

Kui praegu öeldakse, et latt on 15 protsenti alampalgast ehk 70 eurot kuus, siis on koolil õigus saada tegevustoetust 100 protsenti kohaliku omavalitsuse keskmisest. Tallinnas on see kuskil 60 eurot. Koolid peavad valikuid tegema. Kui kooli õppemaks on 2000 eurot aastas, siis ta peaks mõtlema, et kui tahab saada 70 eurot toetust, peab ta laskma õppemaksu 1560 eurole.

Mulle tundub, et 15 protsenti on liiga madal latt. Kui see oleks umbes 25 protsenti, siis teeks enamik koole otsuse alandada õppemakse alla lati taseme, saaks tegevustoetust ja lõpptulemus on, et koolid on kättesaadavamad, sest õppemaks on väiksem.

Kas saab veel läbi rääkida, et tõstetaks kõrgemale?

Arvan küll. Arutlus käib selle üle, kui palju lapsi hakkab koolidesse tulema. Jutt käib prognoosipõhiselt. Ministeerium ütles praegu, et nemad tegid arvutuse, et kui latt on 15 protsendi juures alampalgast, siis sellest rahast jätkub. Ka siis, kui lapsi tuleb erakoolidesse aktiivses tempos juurde. Ja latt ei tohiks olla kõrgem, muidu rahast ei jätku. Meie väidame, et lapsi ei tule enam nii aktiivses tempos peale, nagu riik arvab.

Kuidas te teate seda?

Lihtsalt põhikooliaste saab täis. Näiteks Tallinna keskklinna põhikoolis käib igasse klassi kahe paralleeli võtmine. Kokku teeb see 56 last. Me ei saa võtta seniste tempode järgi, sest paljud erakoolid sündisid eelmise rahastamise poliitika järgi, mille kohta öeldi, et see oli liiga pillav. Oli eraalgatust soosiv.

Klassid on praeguseks läinud üles, lapsed lõpetavad põhikooli ja nende koolide puhul põhimõtteliselt rohkem õpilaste arvu juurdekasvu ei tule. Tuleks ainult nendel, keda asutatakse, aga uute asutamine ei ole enam niisama lihtne.

Kelle lobitöö praegune ettepanek on?

Arvan, et kõige rohkem on kuulda kristlike ja Waldorfi koolide häält. Neid see praegune lahendus suures pildis rahuldab. Suured erakoolid on suurearvulised ja üldhariduskoolidele sarnased – nende häält siin väga kostnud pole.

Kuna 15 protsenti on vähe?

Suurel koolil tekib olukord, mis võib tuua kihistumist. Kui latt jääb madalaks, siis kool ei saa eelarveliselt läbi mängida. Kui tahad eelarvet majandada, peaksid õppemaksu tõstma. Haridusministeerium prognoosib liiga hoogsalt õpilaste arvu kasvu.

Tegin ettepaneku, mis ei ole veel lauale läinud, aga loodan, et võetakse arutusele, et kui õppemaks on null, siis on õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt kasutuseks ruume. Peaks vaatama ka alumist otsa.