Talsinki tunneli konkurendil peagi Hiina raha taga

Kuni ametnikud arutavad, kas Tallinna–Helsingi tunnel on mõistlik lahendus, läheb Vesterbacka oma plaaniga rajult edasi, kirjutas Helsingin Sanomat. Riikide ja omavalitsuste veetavast projektist eristab Vesterbacka oma see, et ühenduspunkt ei ole mitte Helsingi ise, vaid hoopis Espoo.

Euroopa Liidu rahastust taotleva Tallinna-Helsingi tunneli eeluuring valmib järgmise aasta veebruariks, ehitus võiks alata 2030. aastal. FinEst Linki eeluuringuga on seotud Helsingi ja Tallinna linn, Uusimaa liit ja Harju maakond ning Eesti ja Soome valitsus.

Vesterbacka ja tema meeskonna projekt areneb aga palju tormilisemalt ning rahvusvaheline raha on plaanis kokku saada selle sügise jooksul. Ehituse algusajaks on plaanitud järgmine aasta. Tunnel kulgeks Tallinnast Helsingi Vantaa lennujaama juurde ning Espoos on tunneli jaoks maakasutus kokku lepitud.

Vesterbacka on ennast täiega tunneliprojekti teenistusse andnud. Eelmisel aastal õppis ta Pekingis hiina keelt. „Kui tahad küsida hiinlastelt 15 miljardit, on viisakas seda teha nende oma keeles,“ ütles ta kommentaariks.

Tunneli ehituskulude kohta on mitu numbrit läbi käinud. Mõni aasta tagasi valminud ametliku arvestuse kohaselt läheks 85 kilomeetri pikkune tunneliühendus maksma 9–13 miljardit eurot, millest tunneli enda hind oleks 4 miljardit eurot.

Riikide ja linnade veetud FinEst-projektist vaadatakse Vesterbacka tempot hämminguga, märkis Helsingin Sanomat.  Selles projektis on veel trassivalik lahtine, kuu aja jooksul kaalutakse nende plusse ja miinuseid. Parima trassi järgi tehakse arvutused, mida võrreldakse siis laevaliiklusega.

Hiina taristu ehitamise tempoga harjunud Vesterbacka tõdes lehele, et temal on omakorda raskusi arusaamisega, kuidas peaaegu klassikalise tehnikaga ehitatava tunneli planeerimiseks kulub aastaid.