Talsinki tunneli konkurendil peagi Hiina raha taga

"Angry birdsi" endine tunnusnägu Peter Vesterbacka lubab tunneliehituseks kopa maase lüüa järgmisel aastal.  Foto: Veiko Tõkman
Äripäev • 21 september 2017

Angry Birdsi endise turundaja Peter Vesterbacka projekt rajada eraraha toel Eestit Soomega ühendav tunnel edeneb täie hooga, juba novembris saabub plaane uurima Hiina investorite delegatsioon ning siis võib minna ka lepinguks.

Kuni ametnikud arutavad, kas Tallinna–Helsingi tunnel on mõistlik lahendus, läheb Vesterbacka oma plaaniga rajult edasi, kirjutas Helsingin Sanomat. Riikide ja omavalitsuste veetavast projektist eristab Vesterbacka oma see, et ühenduspunkt ei ole mitte Helsingi ise, vaid hoopis Espoo.

Euroopa Liidu rahastust taotleva Tallinna-Helsingi tunneli eeluuring valmib järgmise aasta veebruariks, ehitus võiks alata 2030. aastal. FinEst Linki eeluuringuga on seotud Helsingi ja Tallinna linn, Uusimaa liit ja Harju maakond ning Eesti ja Soome valitsus.

Vesterbacka ja tema meeskonna projekt areneb aga palju tormilisemalt ning rahvusvaheline raha on plaanis kokku saada selle sügise jooksul. Ehituse algusajaks on plaanitud järgmine aasta. Tunnel kulgeks Tallinnast Helsingi Vantaa lennujaama juurde ning Espoos on tunneli jaoks maakasutus kokku lepitud.

Suvel rääkis Vesterbacka Äripäevale antud intervjuus põhjalikult sellest, kui lihtne on leida 15 miljardi euro investeerijaid, miks hiinlased sellesse panustamisest huvitatud on ning kuidas oma unistused maha müüa.

 

Hiina otsustajad tulevad novembris

Kui Vesterbacka mullu novembris Äripäevale tunneliprojektist rääkis, oli ta ajaline siht projekti valmimiseni viis aastat. Juba siis oli tal plaan raha küsida hiinlastelt, ent nüüd on asi vaid aastaga jõudnud nii kaugele, et reaalsed lepingud on juba käeulatuses.

Vesterbacka sõnul tuleb Hiinast novembris Soome otsustajate delegatsioon enne start-up-ettevõtete iga-aastast kogunemist Slushile. Kui läbirääkimistega saadakse siis ühele poole, lubas Vesterbacka rohkem rääkida.

„Teeme selle puhtalt erarahaga. Me ei küsi raha Soome ega Eesti riigilt ega Euroopa Liidult. Põhiosa rahast tuleb Hiinast, aga ka põhjamaised pensionifondid on andnud tagasisidet, et just selliseid pikaajalisi investeerimiskohti nad vajavad,“ rääkis Vesterbacka.

Hanget on ette valmistanud ehitusala konsultatsioonifirmad Jaakko Pöyry OY, A-insinöörit ja Fira, tasuvusarvutused on teinud ärikonsultatsioonifirma PwC. Vesterbacka sõnul tasub tunneliühendus ennast ära 37 aastaga.

Tasuvus tuleks eelkõige reisiveost, millest üha kasvav hulk on Hiina turistid, aga arvestatud on ka Tallinnast Helsinki Vantaa lennujaama minevate eestlastega. Veoseid transporditaks pigem öösel.

Vesterbacka on ennast täiega tunneliprojekti teenistusse andnud. Eelmisel aastal õppis ta Pekingis hiina keelt. „Kui tahad küsida hiinlastelt 15 miljardit, on viisakas seda teha nende oma keeles,“ ütles ta kommentaariks.

Tunneli ehituskulude kohta on mitu numbrit läbi käinud. Mõni aasta tagasi valminud ametliku arvestuse kohaselt läheks 85 kilomeetri pikkune tunneliühendus maksma 9–13 miljardit eurot, millest tunneli enda hind oleks 4 miljardit eurot.

Riikide ja linnade veetud FinEst-projektist vaadatakse Vesterbacka tempot hämminguga, märkis Helsingin Sanomat.  Selles projektis on veel trassivalik lahtine, kuu aja jooksul kaalutakse nende plusse ja miinuseid. Parima trassi järgi tehakse arvutused, mida võrreldakse siis laevaliiklusega.

Hiina taristu ehitamise tempoga harjunud Vesterbacka tõdes lehele, et temal on omakorda raskusi arusaamisega, kuidas peaaegu klassikalise tehnikaga ehitatava tunneli planeerimiseks kulub aastaid.

Hetkel kuum