Jüri Ratas Äriplaanil osalejate pihtide vahel

27. september 2017, 09:00
Peaminister Jüri Ratas ütleb majanduskonveentsil Äriplaan 2018 avasõnad.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170927/NEWS/170929773/AR/0/jüri-ratas.jpg

Homme algaval aasta suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2018 ütleb avasõnad peaminister Jüri Ratas. Äriplaani eel kogusid konverentsi korraldajad kokku teiste osalejate küsimused, mida nad soovisid peaministrile esitada.

Peaminister vastas küsimustele kirja teel.

Kui praegu läheb riigil hästi, kas oleks mõistlik viia riigifirmasid börsile, erastada?

Koalitsioonileppes eesmärgiks võetud Tallinna Sadama ja Enefit Taastuvenergia aktsiate noteerimine börsil ei ole seotud otseselt sellega, kas riigil läheb hästi või halvasti. Eelkõige on küsimus selles, kas riik vajab neis ettevõtetes jätkuvalt 100% osalust. Oleme arusaamisel, et eelkõige kommertssuunitlusega ettevõtetesse on loogiline kaasata ka eraomanikke.

Nende kahe riigifirma börsile viimise kasuks langes otsus seetõttu, et suurem investorite ring ja börsireeglid motiveerivad ettevõtet suuremale läbipaistvusele ja efektiivsusele. Börsi kaudu saavad Eesti oluliste riigiettevõtete majandustulemustest osa ka investorid, nii eraisikud kui ka pensionifondid.

Kui investeerida väga palju raha sektoritesse, mis tagasi ei too, siis mis tulevikus saab?

Riik ei ole eraettevõte, kes oma investeerimispoliitikas lähtub eelkõige kasuminumbritest, silmas peab pidama ka sotsiaalmajanduslikku aspekti. Riigil on kohustus toetada arenguid nendes valdkondades, kuhu erakapital ei suundu. Samas on riigil investeeringuteprogramm, mis toetab majanduse kestlikku kasvu.

Raha tuleb praegu väga kergelt, aga kuidas teha nii, et riik seda väga kergekäeliselt ei kulutaks?

Valitsuse eelarvepoliitika on vastutustundlik – otsustasime vähendada valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki kevadiste otsustega võrreldes poole võrra, nii et see jõuab järgmisel aastal tasakaalu lähedasele 0,25 protsendile SKP-st. Prognoosi kohaselt jõuab eelarve tasakaalu 2020. aastal ning aastaks 2021 jõuab valitsussektori eelarve ülejääki. Riigi võlakoormus langeb 2021. aastaks enam kui kahe protsendipunkti võrra ehk 7 protsendile SKPst. Raha ja heaolu ei teki ühiskonnas kunagi lihtsalt niisama, iseenesest. Selle taga on alati kellegi ettevõtlikkus, töö. Loomulikult ei kuluta riik raha kergekäeliselt.

Miks valitsusliit kergitab Eesti üldist maksukoormust ajal, kui majandusel läheb hästi ja riigi eelarvesse maksutulu laekub hästi?

Eesti üldine maksukoormus püsib 2018. aastal samal tasemel kui 2016. aastal, mis on 34,4 protsenti SKPst. 2017. aasta maksukoormus on madalam majanduse kiire kasvu tõttu. Maksumuudatused aastatel 2018–2021 vähendavad tööjõumakse ning suurendavad tarbimis- ja kapitalimakse. Kokkuvõttes jääb Eesti maksukoormus aastani 2021 stabiilsele tasemele, allapoole 35 protsenti SKPst.

IRLi esimehe Helir-Valdor Seederi saamine erakonna esimeheks tähendas seda, et valitsus on pidanud loobuma mitmest eelarvele vajalikust maksust, nt panditulumaksust ja magusamaksust. Esiteks - kust nüüd võtate raha selleks, et need maksude ärajätmised kompenseerida? Ja teiseks – kui palju lubate veel IRLil mängu juhtida ja dikteerida, mida valitsus teha võib või ei või?

Nii panditulumaksu kui suhkruga magustatud jookide maksustamisel pole riik lähtunud eelarvekasust, vaid seadnud teadlikult elukeskkonna ja inimeste tervise teistest eesmärkidest kõrgemale. Kui neid makse planeeriti, siis ei kirjutatud võimalike tulude taha kindlaid kulusid, mistõttu me ei saa rääkida sellest, et mingi konkreetne kulu jääb seetõttu tegemata. Riigieelarvet kokku pannes tuli arvestada, et kui nendest maksudest tulusid ei tule, siis on riigieelarve pisut väiksem. Prognoositust kiirem majanduskasv ning kaasnev suurem maksutulude laekumine võimaldavad siiski saavutada koalitsioonilepingu ning 2018. aasta riigieelarve eesmärgid.

Kas võiks olla käes aeg soomlaste kombel Venemaaga rohkem dialoogi pidada? Miks me ei võiks olla ida ja lääne vahel ja vahendada mõlemat kultuuri?

Nõustun kultuuriminister Indrek Saare valitsuse pressikonverentsil öelduga, et ajal, kui diplomaatilised suhted on jahedad, peavad kultuurisuhted olema kuumad.

Kas teil pole Savisaare pärast häbi? Kui kaua te kannatate välja, et Edgar Savisaar uusi Keskerakonna juhte aina tümitab?

Meil ei ole plaanis Edgar Savisaare panust Keskerakonna loomisel ja juhtimisel tema praeguse pettumuse pärast ümber hinnata.

Kas Savisaarele on kõik lubatud? Kas tal on immuniteet?

Ei ole.

Kes on teie suurim nõuandja, eeskuju?

Minu isa.

Kes on teie hinnangul Eesti kõige edukam ettevõtja?

Hindan väga kõrgelt kõiki tublisid ettevõtjaid, kelle toel kasvas Eesti majandus eelmises kvartalis 5,7%.

Milline on kõige rumalam investeering, mis te olete teinud?

Iga investeering ei too rahalist tulu, aga alati kaasneb väärtuslik kogemus.

Kas te pärast poliitkarjääri lähete erasektorisse?

Hindan kõrgelt oma kogemust erasektoris ning ettevõtte juhtimisel enne linnavalitsusse tööle asumist. Kui valijad mind usaldavad, jätkan siiski veel mõnda aega poliitikas.

Kelle poolt te hääletate? Mille järgi valite?

Minu hääl läheb tublile Keskerakonna kandidaadile.

Kuidas kavatsete tagada selle, et sellist linnarahva raha põletamist enam ette ei tuleks ja Keskerakonna liikmed nii omavoliliselt rahaga ringi ei käiks?

Kohalike valimiste põhiküsimus Tallinnas on, kas eakate sünnipäevatoetus tõuseb meie Vabariigi 100. aastapäevaks 100 euroni, kas iga laps saab tasuta huviringi, kas tasuta ühistransport kõigile tallinlastele on jätkuvalt meie pealinna visiitkaart maailmas, kas meie inimesed pääsevad kiiremini arstile ning kas linnaosad arenevad muutes meie kõigi elu päev-päevalt ja aasta-aastalt üha paremaks. Luban, et Keskerakond keskendub just neile, iga inimese elukeskkonda puudutavatele teemadele.

Miks valitsus Tallinna TVd kinni ei pane, hoolimata sellest, kui palju kriitikat see on saanud?

Valitsus ei plaani avada ega sulgeda ühtegi televisioonikanalit.

Te kasutate vastates palju väljendeid "kui küsite mult kui peaministrilt, siis.... aga kui keskerakonna esimehelt, siis...". Miks te arvate, et üks roll välistab teise? Miks te kardate esineda kui Keskerakonna esimehest peaminister?

Loomulikult ma olen Keskerakonna esimehest peaminister. Samas peaministrina lähtun kõigi Eestimaa elanike heaolust, sõltumata soost, vanusest, rahvusest, elukohast või erakondlikust eelistusest.

Teie kulul on palju nalja tehtud. Loodi ka ümmarguste vastuste generaator. Kuidas teile endale tundub, kas te vastate siis ümmarguselt? Kas pärast selle generaatori loomist hakkasite kuidagi oma esinemisi teravamalt jälgima?

Ma ei tea ühtegi riigijuhti, keda aeg-ajalt ei aasitaks. Kui minu väljendusviis on ajakirjanduse kõige suurem etteheide, siis on seis ju päris hea.

 

Peaminister Ratas regionaalpoliitikast

Eeldan, et peaminister peab riigi regionaalpoliitikat oluliseks. Milline alljärgnevast kolmest ideest on teie hinnangul maapiirkondade konkurentsivõime tõstmiseks parim?

1. Kõrgkoolide õppe viimine Tallinnast ja Tartust ka teistesse linnadesse.

Probleem: noored ja andekad, kes lõpetavad gümnaasiumi, lähevad Tartu või Tallinna kõrgkoolidesse õppima. Üldjuhul leiavad seal ka elukaaslase ja töö ning jäävad pärast õpinguid sinna elama. Sellega kahaneb väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate piirkondade konkurentsivõime.

Potentsiaalne tulemus: kui kõrgkoolide õpe toimuks ka väiksemates linnades, siis tooks see sinna teravaid pliiatseid väljastpoolt ning suure tõenäosusega osa lõpetajaid otsustab enda tuleviku siduda just selle linnaga, kus ta kõrgkooli lõpetas. Tulemuseks on konkurentsivõimelisem väikelinn.

2. Väljapoole Tallinna/Tartut kolinud tippspetsialisti pereliikme toetus.

Probleem: kui Viljandisse otsitakse tippinseneri ja Tallinnas elav spetsialist soovib sellele ametikohale kandideerida ja on valmis Viljandisse kolima, siis üks suurim takistus on tema abikaasale sobiva töökoha leidmine. Üldjuhul on abikaasa samuti kõrgharidusega tippspetsialist, kellel on Tallinnas hea töökoht, aga Viljandis sellisele ametikohale tööd ei pakuta.

Potentsiaalne tulemus: kui riik maksaks kinni maapiirkonda kolinud tippspetsialisti pereliikme ühe aasta palga, siis see pere saaks kolida Viljandi vms piirkonda ja tippspetsialistist pereliige saab aasta uue töökoha otsimiseks või oma äri alustamiseks.

3. Lennujaama viimine Mäo risti kanti.

Probleem: Tallinn on Euroopale 2 tundi lähemal kui näiteks Tartule või Viljandile, kuna lennujaam asub Tallinnas. Äriklientide ühepäevavisiite väljapoole Tallinna on praktiliselt võimatu korraldada.

Potentsiaalne tulemus: kui lennujaam asuks Eesti keskel, siis oleks sama maa nii Tallinna, Pärnu, Tartu, Viljandi kui ka teistesse Eesti piirkondadesse ja see looks maapiirkondadele pealinnaga võrreldes võrdsemad tingimused.

Maapiirkondade konkurentsivõime parandamiseks on vaja suunata täiendavaid vahendeid ning otsustusõigust kohalikele omavalitsustele. Samuti panustada riigi tasandil töökohtade maakondadesse viimisesse.

Valitsus on astunud maapiirkondade elavdamiseks mitmeid vajalikke samme. Eelmisel nädalal kiitsime heaks otsuse suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ja anda neile koos rahastusega uusi ülesandeid. Suvel jõudsime kokkuleppele suurendada kohalike omavalitsuse tulubaasi ja uuendada tasandusfondi jaotuspõhimõtteid. Kokku on riigieelarve strateegias järgmisel neljal aastal selleks ette nähtud 185 miljonit eurot.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. September 2017, 17:56

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing