Prügi sorteerimata jätmisest saab kallis lõbu

ERR-i andmeil on ministeerium kaalunud varianti, mille järgi kerkiks olmejäätmete ladestamise tasu 30 eurolt 60 euroni tonni kohta, kirjutas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Lisaks sellele hakataks põletatavat prügi maksustama 30-40 euroga tonni kohta, samas kui praegu põletatavale prügile eraldi tasu pole.

Millal hinnad tõusevad, ei ole teada, kuid kaalutud on ERRi teatel ülejärgmise aasta algust.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus tunnistas portaalile, et selline plaan on olemas, kuigi numbrid võivad muutuda. Küll aga kinnitas ta, et nende nägemuse järgi peaks tasude tõus olema tuntav.

Loe pikemalt rahvusringhäälingu uudisteportaalist.

Pressiteate vahendusel tõdes Lõhmus, et Eestis on olmejäätmete sortimine olnud kohustuslik juba ligi kümme aastat, aga täna oleme olukorras, kus reaalselt jõuab ringlussevõttu vaid 30% olmejäätmetest.

"Seega on selge, et olmejäätmete sortimisega on Eestis probleeme ning see teema ei ole ka kuhugi kadumas ehk et maailma üldine suundumus on siiski sinnapoole, et jäätmeid tuleb aina rohkem sortida ning materjalid ringlusesse võtta," märkis keskkonnaministeeriumi asekantsler.

Ta selgitas, et ministeerium on teinud ettepaneku kujundada uus jäätmekäitluse hinnataseme astmestik, mis aitaks luua selleks sobiva majandusliku keskkonna. Peamine põhimõte seisneb selles, et ringlussevõtt oleks põletamise ja ladestamise kõrval kõige odavam.

"Sisuliselt tähendabki see siis põletamismaksu kehtestamist ning jäätmete prügilasse ladestamise tasu tõstmist. See suurendaks jäätmekäitlejate motivatsiooni korraldada olmejäätmete liigiti kogumist paremini," rääkis Lõhmus.Muudatus ongi tema sõnul mõeldud selleks, et elanikud oma harjumusi muudaksid ning hinnatõus hakkab puudutama eelkõige neid, kes jäätmeid ei sordi. Liigiti kogutud jäätmetest vabanemine peab olema selgelt soodsam kui segamini kogutud jäätmete ära andmine.Aastas tekib Eestis ligikaudu 470 000 tonni käitlemist vajavaid olmejäätmeid. Eesti on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 ringlusse võtta vähemalt 50% olmejäätmete kogumassist aastas, kuid 2014. aastal võeti ringlusse 32% ning 2015. aastal vaid 30% olmejäätmetest.