Puidutööstuse tipud nagu kiirreageerijad

Element- ja moodulmajade tootja Harmet OÜ troonib Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis juba kolmandat aastat. Mitu viimast aastat on ettevõte olnud kasvus. 2015. aastal kasvas Eesti ühe suurema moodulmajade ja ehitussoojakute tootja käive eelnenud aastaga võrreldes 42%, kasumikasv oli 84%. 2016. aastal kasvatas ettevõte käivet 24%, aastakäibeks kujunes 64,6 miljonit eurot, kasumit teeniti 5 miljonit eurot.  

Harmet on viimaseil aastail investeerinud uue tehase ehitusse, seadmetesse, aga ka inimestesse ja nende väljaõppesse. Ettevõtte 25. sünnipäevaks valmis 23 000 ruutmeetri suurune Kumna tehas, mille täisvõimsuseks kujuneb kuni 3600 moodulit aastas (150 000 ruutmeetrit). „Tehase käivitamine on läinud ootusepäraselt, ehkki väikese üllatusega. Nimelt leidsime paar kuud enne tehase plaanitud avamist Venemaalt ühe pankrotistunud majatehase, kus olid sees heas korras Saksa täisautomaatsed tootmisliinid. Nende hind oli kordades odavam kui uutel, tegime kiire investeerimisotsuse ja ostsime kõik seadmed ja liinid ära,“ rääkis Harmet OÜ juhatuse esimees Toomas Kalev. Liinid saabusid augusti lõpus, mil tehas juba töötas. Praegu käib tarkvara seadistamine ning aasta lõpuks on liinid töövalmis.

Kalev peabki Harmeti eduka tegutsemise aluseks võimekust kiiresti reageerida ja otsuseid vastu võtta. „Kui avaneb mõni hea võimalus, teeme plaanid ümber. Investeeringuotsus pankrotis tehase seadmete ostuks tuli 2-3 päevaga. Meie eelis on, et pole suurt bürokraatiat ega pea oma äriplaane kellelegi tõestama,“ märkis ta. Uue, Kumna tehase investeeringumaht oli ligi 20 miljonit eurot.

Uue tehase pisut veniv käivitamine mõjutab mõnevõrra tänavust toodangumahtu, ent Kalevi sõnul ollakse graafikus ja käibenumbriks prognoositakse 80 miljonit eurot. 2018. aaasta oodatav käive on 145 miljonit eurot.

Suuri summasid on Harmet paigutanud ka müügi ja turunduse edendamisse, laiendades müügiosakonda. „Päringuid tuleb palju sisse ja protsessi on vaja kiirendada. Meie peamiseks turuks on Skandinaavia, eelkõige Rootsi, aga kui meie poole pöördub mõni Hollandi või Saksamaa ettevõte, siis ära ei ütle. Oleme eelkõige siiski suurte ja standardsete tööde tegijad, ühekordsed ja väiksed projektid ei ole meie ampluaa. Transpordi seisukohast eelistame mereäärseid objekte ja projekte, maad mööda transport on mõnevõrra aeglasem, vaevalisem ja kallim. Tellimused lubavad järgmise aasta ilusasti üle elada, aga müüme kindlasti ka juurde,“ kinnitas Kalev.

Puidutööstuse edetabeli teise koha hõivas tänavu Võrumaa liimpuiduettevõtte AS Barrus, topi uustulnuk. Üle 200 töötajaga ettevõte, kelle põhitoodanguks on männist liimpuitmaterjali valmistamine ukse- ja aknatootjatele, lõpetas möödunud majandusaasta ligi 37 miljoni eurose käibega, millest 76% moodustasid akna- ja uksekomponendid, 12% saepuru müük ja 9% saematerjal. Kasum kasvas mullusega võrreldes neljalt miljonilt viie miljonini. Ettevõtte müügimahud ja käibenumbrid on aastaid tõusutrendis.