Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik langetab energiamahuka tööstuse makse

Valitsuse lubadus suurtele elektritarbijatele appi tulla saab eeldatavasti kuju soodusaktsiisi näol, mis tähendab mitme miljoni euro suurust maksulangetust, kuid ka uusi investeeringuid.

Keskmisest rohkem elektrit tarbivate ettevõtete elektriaktsiis langeb 4,5 eurolt 0,5 eurole megavati kohta, selgub rahandusministeeriumi aktsiisiseaduse muudatusest, millele praegu teiste ministeeriumite kooskõlastusi oodatakse.

Ministeerium möönab, et praegu on suured tööstusettevõtted Eestis ebasoodsas konkurentsiolukorras ning kardab praeguste ettevõtete laienemis- ja investeerimisplaanide katkestusi. Leevendused energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.

Maksusoodustuste puudumist on Eestis pikalt kurdetud ja kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis lubab Heinzeli kontserni kuuluv Estonian Cell oma haavapuitmassi tehases alustada paarikümne miljoni euro suuruse investeerimisprogrammiga. Suuremate investeeringute tegemiseks ootab Estonian Cell juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul siiski laiemat maksulangetuste paketti. Ettevõte soovib nimelt rajada Eestisse teise tehase, mille maksumus oleks üle 100 miljoni euro, kuid ootab selleks sarnaseid muudatusi ka taastuvenergia tasudes ja võrgutasus.

Maksulangetust antakse ettevõtetele, kes kasutavad rahvusvahelisele standardile vastavat energiajuhtimissüsteemi ja kelle elektrikulu osakaal lisandväärtuses (energointensiivsuse tase) moodustab vähemalt 20 protsenti. Sellise energiaintensiivsusega ettevõtteid on äriregistri andmetel 240 ja nad kulutasid 2015. aastal ligikaudu poole kogu töötleva tööstuse elektritarbimisest. Näiteks paberitööstuses ulatus energiakulu 2015. aastal 9,5 protsendini kuludest ja ehitusmaterjalide tootmises 6 protsendini.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste järgi tähendab see kuni 2,7 miljoni euro suurust langust elektriaktsiisi laekumises, kuid kõik sihtgruppi ettevõtted ei pruugi vastata seadusemuudatuses kehtestatud energiajuhtimissüsteemi nõuetele.

Maksulangetuste laiendamisel ehitaks Estonian Cell Eestisse uue tehase
Energiaintensiivse tööstuse vaatevinklist on tegemist vaieldamatult positiivse sammuga. Nimelt maksame reguleeritud energiamaksude ja võrgutasude tõttu igal aastal 4-6 miljonit eurot rohkem võrreldes sama tarbimismahuga tehasega Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias. Mõju on rahaliselt suur, kuna Estonian Cell tarbib ligikaudu 2,5% kogu Eestis kasutatavast elektrist.
Elektriaktsiis on üks kolmest konkurentsivõimet mõjutavast tegurist taastuvenergia tasu ja võrgutasu kõrval. Aktsiisile soodusmäära kehtestamine on loodetavasti esimene märgiline samm energiamaksude alandamiseks. Tänase tehase kõrvale teise tehase rajamiseks oleks vaja astmelist muudatust kõigis kolmes komponendis.
Loodame, et elektriaktsiisi soodusmäära eelnõu saab lähikuudel nii valitsuse kui Riigikogu heakskiidu. Sellest sõltub meie omaniku otsus alustada väiksemat tehases väljatöötatud investeeringuteprogrammi, mille kogumaksumus on üle 20-miljoni euro. Selle programmi esimese etapiga, millise maksumus on üle 7 miljoni euro, oleksime valmis alustama juba 2018. aastal, kui saabub kindlus soodusmääraga elektriaktsiisi osas. Võrdluseks, et teise tehase investeering oleks miljonites kolmekohalise numbriga.

Siiri Lahe

Estonian Celli juhatuse liige

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.