Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taaskasutus ristsõnaäris

    Ristikus ilmunud ühesugused ristsõnad: vasakul olev ristsõna ilmus 2017. aasta oktoobri numbris ja paremal olev ristsõna ilmus 2015. aasta septembri numbris.Foto: Väinu Rozental

    Ristsõnalahendajate üks lemmik, kuukiri Ristik on viimastel kuudel avaldanud korduvalt ristsõnu, mis on identsed aasta-kaks tagasi samas ajakirjas avaldatud ristsõnadega.

    Ristiku tellijate ja ka konkurentide sõnul pole see korrektne käitumine, sest ajakirjas puudub vastav märge, et tegu on teist korda ilmuva ristsõnaga. Ajakirja tellija või ostja eeldab, et saab kaubaks värske üllitise. Pealegi muutub küsitavaks lahendajate vaheline auhinnamäng, sest korduva ristsõna lahendus on varem juba avalikustatud.
    „See ei ole lahendajate suhtes aus,“ ütles OÜ Helios Kirjastus toimetaja Triinu Lepp, kui sai teada, et Ristik on kolme kuu jooksul ilmutanud neli varem ilmunud ristsõna. „Aga eks tegijal ikka juhtub – Ristik annab ju ristsõnu tihedamini välja, võib-olla on toimetajatel pinge liiga suur.“ Peamiselt raamatute kirjastamisega tegelev Helios Kirjastus ilmutab aastas kolm mahukat ristsõnakogumikku.
    Ei näe probleemi
    Ristikut välja andva ASi Ajakirjade Kirjastus ristsõnade peatoimetaja Tarmo Tuule möönis telefonivestluses, et korduvalt ilmunud ristsõna on viga ja toimetus peaks selliseid juhtumeid vältima. „Kui ajakirja on korduvalt läinud sama ristsõna, siis see on eksitus,“ lausus ta. „Me teeme igas kuus 300-400 ristsõna, kas siis enda või teistesse väljaannetesse, ja toimetaja võis kataloogist ristsõna võttes eksida.“

    Ristikus ilmunud identsed ristsõnad:- oktoober 2017 (ristsõna „Maalehe ristsõna“) ja aprill 2016 (ristsõna „Pugege peitu!“), autor Jüri Piirisild.- oktoober 2017 (ristsõna Pimedus“) ja september 2015 (ristsõna „Pime“), autor Tiit Kerves.- oktoober 2017 (ristsõna „Kes on luuletaja?“) ja september 2015 (ristsõna „Luuletaja“), autor Tiit Kerves.- august 2017 (ristsõna „Lõbustuspargid“ ja september 2015 (ristsõna „Lõbustuspargid“), autor Rainer Lainemäe/Rainer Lepik.

    Ristsõna „Lõbustuspargid“ on jäänud ajakohastamata ja seetõttu on seal sisuline näpukas. Nimelt on ristsõnas küsimus „B. Obama valitsetav suurriik“ (vastuseks USA). Kui 2015. aasta septembris oli küsimus korrektne, siis 2017. aasta augustis enam mitte – Obama ei valitse enam ühtegi (suur)riiki.

    Igas Ristiku numbris on üks lehekülg pühendatud ristsõna-teemalisele sündmusele või faktile. 2016. aasta mais ilmutati uudislugu „Plagiaadiskandaal raputab ristsõnamaailma“, milles oli juttu USAs puhkenud skandaalist. Nimelt olid ristsõnasõbrad avastanud elektroonilise andmebaasi abil, et ristsõnakontsern Universal Uclick, mille klientideks on mitmed USA lehed, avaldas erinevates väljaannetes üle 60 identse ristsõna.

    Allikas: Ristik, Äripäev

    Kolm päeva hiljem saadetud e-kirjas väitis Tuule aga, et ei näe üksikute ristsõnade kordusavaldamises probleemi. Tema kinnitusel avaldab Ristik konkreetse koostaja ristsõnu teadlikult uuesti juhul, kui koostaja on pikemal puhkusel ja pole jõudnud tähtajaks värsket ristsõna teha.
    Eesti suurima ristsõnade väljaandja ASi Kuma nõukogu esimees Märt Lõhmus ei soovinud konkurendi tegemisi kommenteerida. „Ma ei usu, et ükski firma sellist asja (ristsõnade korduvavaldamine ilma vastava märketa – toim.) meelega teeks, pigem on see toimetaja möödalaskmine,“ lausus Lõhmus. „Ristsõnade taasavaldamisega ajakirjas raha kokku ei hoia, aga saad halba kuulsust.“
    Lõhmus ütles, et ainus koht, kus nad varem ilmunud ristsõnu avaldavad, on ristsõnakogumikud ja seal on ristsõnade juures ka vastav märge. „Fännid tahavad lahendada ristsõnu suures koguses. Ja muidugi kasvab kogu aeg noori lahendajaid peale,“ põhjendas Lõhmus kogumike välja andmist.
    Lõhmus lisas, et tema mäletamist mööda on Kuma ajakirjades olnud aegade jooksul vaid üks juhtum, kui sama ristsõna nägi ilmavalgust teist korda. „See oli puhtalt tehniline, mitte toimetaja aps,“ sõnas ta. „Meil on sellised reeglid, et iga ristsõna vaatavad korrektorid kolm korda läbi. Peab olema karm ja valvel, sest see teema ei igane mitte kunagi.“
    Toimetuse mure
    Ristikule ristsõnu koostava Tiit Kervese kinnitusel peab ta iga kuu teatud arvu ristsõnu kindlaks kuupäevaks ära saatma. „See on toimetuse mure,“ vastas ta küsimusele, miks kaks tema ristsõna ilmus kaheaastase vahega uuesti. „Mina esitan neile iga kuu uued ristsõnad.“
    Hiiumaal elav Kerves tegutseb FIEna. Ristsõnu on ta koostanud üle 40 aasta. Alates 1996. aastast on ta välja andnud oma koostatud ristsõnade kogumikku „Taip“, viimased neist on ilmunud koostöös Ristikuga.
    Eestis on kaks suurt ristsõnade väljaandjat: Kuma, mis saab tuleval aastat 30-aastaseks, ja Ajakirjade Kirjastus. Mõlema tooteportfellis on kümmekond väljaannet, millest enamik on igakuised ajakirjad ja mõned on kvartaalsed. Lisaks annab Kuma välja ristsõnaajakirju Lätis. Turul on ka mõned väiksemad ristsõnade väljaandjad, näiteks Helios Kirjastus ja Saaremaa firma OÜ Pirkora, mille ristsõnad kannavad kaubamärki Pirko.
    Ristsõnade buumiaeg oli 90ndate aastate keskpaik. Lõhmuse andmeil on neil aastate jooksul olnud ligi 200 konkurenti. „Kusjuures me oleme arvestanud vaid neid, mis ilmusid mitu korda aastas ja mis olid klamberköites,“ täpsustas ta. „Praegu on oluliselt teistsugune olukord, ristsõnaväljaannete tiraažid on langustrendis.“

    "See on otsitud teema"

    Oleme teinekord avaldanud ristsõnu uuesti teadlikult, eriti kui on tegu väga hea ristsõnaga. Näiteks populaarseima koostaja Villu Tamme ristsõnu oleme taasavaldanud tema puhkuse aegu. Ristsõnu oleme teist korda avaldanud ka juhul, kui autor pole tööd õigeks ajaks valmis saanud. Nii käitusime näiteks Rainer Lainemäe puhul, kuna ta soovis pikemalt puhata ning sel perioodil mitte ristsõnu koostada. Avaldasime tema kaks aastat varem ilmunud ristsõna uuesti.

    Mõnikord on korduva ilmumiseni viinud ka inimlik faktor ehk eksimus. Kuna koostame kuus sadu ristsõnu, võivad ristsõnad arvutikataloogidest võttes vahetusse minna. Nii võis juhtuda Tiit Kervese ristsõnadega, sest tema ristsõnad on vormiliselt küllaltki sarnased.

    Kui teha põhjalikumat uurimistööd, siis tõenäoliselt võib leida veel mõne ristsõna, mis on teist korda ilmunud. Suure tõenäosusega võib selliseid näiteid leida ka teiste ristsõnaväljaandjate ajakirjadest.

    Kui proovida arvutada Ristikutes korduvalt ilmunud ristsõnade protsenti, siis usun, et see on nullist õige pisut suurem ja ühest protsendist kindlasti väiksem ehk et tegemist on otsitud probleemiga. Vähegi kogenumate lahendajate jaoks pole korduvalt ilmuvad ristsõnad mingi uudis. Kuskil pole lubatud, et ristsõnu korduvalt ei avaldata, seega pole tegemist ka tarbija (lahendaja) altvedamisega. Anname välja kogumikke, mis koosnevadki varem avaldatud ristsõnadest – inimesed ostavad, lahendavad ja keegi pole kurtnud.

    Arutasime teemat firma juhtkonnaga ning ka nemad ei näe üksikute ristsõnade kordusavaldamises probleemi.

    Tarmo Tuule
    Ajakirjade Kirjastuse ristsõnade peatoimetaja
    Ristsõna koostajale tullakse vastu
    Ristsõnade korduv avaldamine on vastutulek Ristiku toimetuse poolt, leiab ristsõnade koostaja Rainer Lainemäe.
    Füsioterapeudina töötav Lainemäe on Ristiku väljaannetele ristsõnu koostanud viis aastat. „Enne koostasin neid Lepiku nime all, aga kuna muutsin perekonnanime, siis nüüd Lainemäe nime all,“ täpsustas ta. „Iga kuu pean koostama teatud arvu ristsõnu.“
    Äripäev võttis Lainemäega ühendust seetõttu, et tema ristsõna on üheks korduvkasutuse näiteks: septembris 2015 ilmunud ristsõna „Lõbustuspargid“ avaldati täpselt samasugusena taas tänavu augustis.
    Ajakirjas Ristik on ristsõnade koostajatele üldjuhul ette nähtud kindlad leheküljed, mis tuleb, nui neljaks, ära täita, ja seetõttu kasutatakse aeg-ajalt sama autori varem ilmunud ristsõna.
    Järgneb intervjuu Rainer Lainemäega.
    Kas olete pannud tähele, et teie koostatud ristsõna on Ristikus mitu korda ilmunud?
    Jah, nii on olnud. Seda juhul, kui ma – olen ametilt füsioterapeut – ei ole põhitöö kõrvalt jõudnud alati uut teha, siis on läinud mõni vana.
    Paraku ei olnud teist korda ilmunud ristsõna juures kirjas, et tegu on taas avaldatava ristsõnaga.
    Vist ei ole juurde kirjutatud jah.
    Peate sellist lahendust normaalseks?
    Ma ei tea. Mulle tullakse vastu, kuna ma ei jõua uut teha. Paari aasta jooksul on võib-olla üks kord niimoodi juhtunud.
    Teile tullakse vastu ka selles mõttes, et saate ühe ja sama ristsõna eest kaks korda honorari?
    Jah.
    Kui taas avaldatavat ristsõna ei toimetata, võivad sisse jääda totrad vead. Näiteks teie 2015. aasta septembris ilmunud ristsõnas oli korrektne küsida „B. Obama valitsetav suurriik“, aga sama küsida 2017. aasta augustis on vale.
    Selles mõttes on see aegunud küll, sellega ma olen täiesti nõus. Ristsõnade toimetajad on selle ristsõna uuesti käiku andnud. Mina seda ju neile uuesti saatnud ei ole.
    Ristsõnad on üldjuhul ajatud. Miks te neid ette ei vorbi, kui parasjagu vaba aega rohkem on?
    Aga tihtipeale ma niimoodi käitungi, et teen neid ette, kui selleks aja leian.
  • Hetkel kuum
Ettevõtja: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Majanduslik ebakindlus räsib Briti tööturgu: töötuse määr tõusis
Suurbritannia tööturu teisipäeval avaldatud andmed paljastasid, et töötuse määr on ootamatult tõusnud ja palgakasv on taas aeglustunud, viidates tööturgu mõjutavale majanduslikule ebakindlusele.
Suurbritannia tööturu teisipäeval avaldatud andmed paljastasid, et töötuse määr on ootamatult tõusnud ja palgakasv on taas aeglustunud, viidates tööturgu mõjutavale majanduslikule ebakindlusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Tallinna uus linnapea: linna juhtimises tulevad nüüd muutused
Värske Tallinna linnapea sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski peab oluliseks oma ametiajal teha korda linnafirmade juhtimine, luua linna kinnisvarapoliitika ning koondada mitu linnaasutust üheks.
Värske Tallinna linnapea sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski peab oluliseks oma ametiajal teha korda linnafirmade juhtimine, luua linna kinnisvarapoliitika ning koondada mitu linnaasutust üheks.