Eluase Tallinnas üha taskukohasem

Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul on uute eluruumide lisandumine väga stabiilne: igas kvartalis tuli juurde umbes 600 uut korterit.

Majanduse tugeva kasvu ja inimeste ostujõu paranemise tingimustes ei ole põhjust eeldada, et turule lisanduvate korterite arv lähiajal oluliselt langeks, märkis Isküll. Kuigi uued ja head korterid leiavad ostja juba enne valmimist, ei toimu viimasele buumile sarnast tormijooksu. Eluasemelaenude jääk suureneb jätkuvalt mõõdukas tempos – oktoobris 6,7% aastases võrdluses – vaatamata sellele, et intressid on jätkuvalt madalad ning laenuraha oluliselt odavam kui 2007. aastal.

Majanduskeskkond soosib stabiilset kinnisvara hinnakasvu

Järgnevatel kvartalitel peaks majandus- ning palgakasvu tempo veidi raugema, prognoosib Isküll. "2018. aastal netopalga reaalkasv tänu maksumuudatustele küll kiireneb, kuid selle mõju uute eluasemete lisandumisele on ilmselt tagasihoidlik. Uue korteri ostja on keskmisest suurema sissetulekuga ning maksumuutuse suhteline mõju netopalgale väiksem," rääkis ta. Seega peaks tema sõnul lähiajal uute eluasemete lisandumine püsima stabiilne ning nõudlus ja pakkumine olema tasakaalus, mis peaks kinnisvara hinnatõusu hoidma 5 protsendi lähedal.

Riia ja Vilniuse korterite taskukohasus paranes

Swedbanki indeksi järgi paranes selle aasta kolmandas kvartalis ka Riia ja Vilniuse korterite taskukohasus.

"Riias kasvavad korterite hinnad ja palgad kiiresti, kuid intressimäärad on viimase aasta jooksul langenud ning jõudnud Eestiga samale tasemele," kommenteeris Isküll.

Vilniuses on nii palga kui ka korterite hinnakasv veidi raugenud, kuid palgakasv ületab jätkuvalt korterite hinnakasvu. Balti riikide pealinnadest oli kolmandas kvartalis eluase kõige taskukohasem Riias.