Tarbijad neelasid hinnatõusu alla

Statistikaameti teatel oli väljaspool kodu söömine mullu üks kiiremini kallinenud kaubagrupp. Hindu mõjutasid nii toiduainete kui ka alkoholi üldine hinnatõus.

Tallinna kesklinnas asuva Olde Hansa restorani omanikfirma Starmakeri tegevjuht Tene Link märkis, et eelmise aasta 1. mail tõstsid nad tooraine hinnatõusu ja alkoholiaktsiisi tõttu hindu. „Siiski oleme teinud seda minimaalselt. Meie restoranides, Olde Hansas ja kõrtsis III Draakon, oli hinnatõus keskmiselt 1%,“ ütles Link. Tema sõnul hindavad nende kliendid kvaliteetset toitu ning naudivad heal meelel pakutavaid majajooke. „Majajookide tarbimises pole langustrendi näha, küll aga on vähenenud teiste alkohoolsete jookide tarbimine,“ lisas Link.

Reval Café kohvikuteketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Maarja-Triin Krabi sõnul on ka nemad hindu tõstnud. „Reval Café kohvikutekett oli sunnitud eelmisel aastal üle vaatama kohvikutes pakutavad toidu- ja joogihinnad ning vähesel määral hindu tõstma. Üldise hinnatõusu taga oli teatud toorainete hindade kallinemine,“ selgitas Krabi. „Meie jaoks oli hinnatõus märkmisväärne just piimatoodetel – piimal, jogurtil ja võil, samuti munadel ning alkoholitoodetel,“ ütles Krabi. Tema sõnul ei ole tarbimises olulist muutust märgata ja kohvikukülastusi see vähendanud pole.

Rohelise aiavilja kasvataja Grüne Fee Eesti juhatuse esimees Raivo Külasepp ütles, et nende toodete hind aasta keskmisena pisut tõusis. „Meid mõjutas eelkõige hiline kevad ning pime ja külm suvi, mis tähendas, et meil kulus energiale oluliselt rohkem raha kui eelnevatel aastatel,“ põhjendas ta. Oma mõju oli hinnakujunemisele inflatsioonil ning ka tööjõukulude suurenemine. „Eesti keskmise palgatõusuga peame ka meie arvestama ja sammu pidama ning vastavad korrektuurid tuli meil teha eelmisel aastal ja tuleb ka seda teha sel aastal,“ lisas Külasepp.

Külasepp märgib, et nende toodete alghind ei ole alati tarbijale müüdava lõpphinnaga otseselt seotud. Lõplikku müügihinda mõjutavad ka hulgiladu ja jaekaupmees. “Toote müügihind oleneb jaekaupmehe strateegiatest ja ma usun, et nad leiavad parima hinnataseme, mida tarbija on nõus välja käima,“ ütles Külasepp.

Külasepa sõnul olid nad valmis suuremaks müügiks, kui seda mullu teha oli võimalik. „Eelmisel suvel korralikku grillimishooaega ei olnudki ja see jättis oma jälje nii tarbimisse kui ka kõigi välikohvikute vajadustele,“ märkis ta. „Sellised aasta tipud jäid eelmisel aastal tõesti olemata. Kuid aasta kokkuvõte näitab, et nina jäi ikka vee peale.“

Saidafarmi juht Juhan Särgava eelmisel aastal toodete müügihinda ei tõstnud. „Kui teised lasid varem hinna alla ja tõstsid nüüd tagasi üles, siis meie hinda vahepeal ei langetanud,“ selgitas ta – nende strateegia on olnud stabiilsuse hoidmine. „Me usume, et stabiilse hinna hoidmisega hoiame ka klienti,“ märkis ta.

Särgava nõustus, et palgatõusu surve mõjutas nende tegevust, nagu ka tööjõu puudus. „Eelmisel aastal tuli palku valitud tööaladel tõsta,“ nentis ta ja viitas, et selle tõttu tuli üle vaadata ka kõik muud kulud. „Kõige keerukam küsimus on, kuidas sisekulusid kokku hoida, nii et selle arvel oleks võimlaik palganõudlust katta,“ selgitas Särgava. „See tähendab ülemustele tõelist väljakutset kulude kokkuhoiul, mis algab elektrienergia tarbimise pakettide analüüsist, veest ning siis tuleb üle vaadata kõik sisendeid, kust neid on võimalik odavamalt saada,“ loetles ta.

Särgava sõnul on nende toodete tarbimine aasta jooksul natuke suurenenud. „Samas tuleb meil arvestada, et turul pakkujaid on igal aastal järjest rohkem ning selleks, et pakkumiste hulgas oma positsiooni mitte kaotada, tuleb pingutada,“ märkis Särgava.