Lennureisijate arv tegi hüppe
Eesti reisijavedu jäi 2017. aastal aasta varasemaga samale tasemele, kuid õhuvedu tegi suure hüppe, teatab statistikaamet.
Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 208,3 miljonit sõitjat, sellest enamik maanteel. Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2017. aastal 5,9 miljardi sõitjakilomeetrini ja kasvas 2016. aastaga võrreldes 9%.
Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 946 700 sõitjat, mis on koguni 66% enam kui 2016. aastal. 61% sõitjatest veeti regulaarlendudel. Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 38%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini.
Bussiveoettevõtted teenindasid 2017. aastal 190,4 miljonit sõitjat, neist 87% ehk ligi 165,4 miljonit sõitjat linnaliinidel, sh trammi ja trolliga. Linnatransporti kasutati peagu sama palju kui 2016. aastal.
Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2016. aastaga 5%), kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 3%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 12%).
Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2017. aastal ligi 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 6% ja suurenedes rahvusvahelistel bussivedudel 7%.
Eesti mereveoettevõtted vedasid 2017. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on 3% enam kui 2016. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel ligi 7 miljonit sõitjat (kasv 2%). Aastaga suurenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 13%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 98% sõitjakäibest.
Mullu veeti raudteel 7,4 miljonit sõitjat, mis on 7% rohkem kui 2016. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 7,3 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel 107 400 sõitjat (kasv 4%). Aastaga suurenes raudteetranspordi sõitjakäive 16%, ulatudes 2017. aastal 366,7 miljoni sõitjakilomeetrini.