- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 2251,17%64 823,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,62
- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 2251,17%64 823,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rekordiline puiduaasta
Möödunud aasta oli Eesti puittoodete ekspordile rekordiliselt hea. Meie edu võti on kvaliteet, mis on võitnud ennekõike Skandinaavia turgude usalduse. Samas püsivad hinnad võrreldes ülejäänud Euroopa tootjatega tagasihoidlikud.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul konkureerivad Eesti puittooted maailmas väga edukalt selliste riikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome.
„Oleme paarikümne aastaga ehitanud üles valdkonna, kus oleme maailmas juhtivate tootjate ja arendajate seas,” sõnas Välja.
Tootmistehnoloogia soomlastest ees
Karksi-Nuias asuv mööblitööstusele detaile tootev Textuur AS on seadnud tuleva kahe-kolme aasta ambitsiooniks suurendada müügimahtu 200 protsenti, ekspordiks läheb sellest pool. Juhtaja Argo Jõgi sõnul on selleks parim aeg – turg toob lademetes tellimusi.
„Meie edu peamine põhjus on hinna ja kvaliteedi suhe. Skandinaavias on väga kõrgel tasemel tooted, kuid hinnaklass on kõrgem. Kui tarneaegadest kinni peetakse, siis olemegi esirinnas. Teiseks on meil tehnoloogiline eelis. Lääs maadleb tehnoloogia arendamisega, meil Lääne mõttes tehnoloogilist tootmist kui sellist varem polnudki. See on võimaldanud investeerida otse moodsasse tehnoloogiasse,“ avas Jõgi edu põhjuseid.
Viimase aja tipptehnoloogiale on rajatud ka Textuuri värske tootmistehas, kus masinad töötavad automatiseerituna infotehnoloogia baasil. See võimaldab kokku hoida liigse tööjõu pealt ja maksta kõrgemat palka. Võrreldes Soomega on palgatase küll selgelt madalam, aga tehnoloogia poolest oleme Jõgi sõnul põhjanaabritest selles sektoris paremal järjel.
Norra turg idaeurooplaste meelevallas
Käsitööpalkmajade ehitusega tegelev Hobbiton OÜ käive kasvas möödunud aastal 1,5 korda. Tegevjuht Andrus Prangli leidis, et murrang seisneb põhiliste sihtturgude endi kasvus, mis möödunud aastal oli suur. Sellest ka nõudlus. Lisaks tõi Prangli välja suurema paindlikkuse võrreldes ekspordimaade kohaliku konkurentsiga. Samuti juba kiidetud soodsa hinnaklassi ja tasemel kvaliteedi.
„„Ida-Euroopa“ käsitööpalkmajade tootjad on Norras kohalikud tootjad põhimõtteliselt välja suretanud. Nende hulgast usume end täna suuresti lipulaevaks olevat. Hetkel kannab hästi vilja strateegiline koostöö Norra kõige tuntuma ja eksklusiivsema palkmajade müüjaga Laftekompaniet AS. Selle ettevõtte kliendid hindavad väga head disaini ehk arhitektuuri ja töö kvaliteeti, mitte ei otsi odavaimat toodet,“ märkis Prangli.
Eesti Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivili sõnul on lisaks teiste ettevõtjate nimetatud põhjustele soosinud hindade taskukohasust ka varasemate aastate kiire kasv. See on toonud puitmajasektorisse arvukalt uusi ettevõtteid, kelle peamine eksportturule sisenemise strateegia ongi parema hinna pakkumine. See on tekitanud sarnase olukorra üldehitussektoriga, kus peatöövõtjatel on lihtne vahetada partnereid.
„Meie tootjate jaoks tähendab see, et kliendi jõupositsioon ja tugev konkurents nii Eesti oma ettevõtete kui ka peamiste konkurentriikide tootjate vahel võimaldab majatootjaid üksteise vastu väga lihtsalt välja vahetada ning projekte vaidlustada. See paneb keerulisse olukorda paljud ennast varem turul kindlalt tundnud ettevõtted,“ kirjeldas Kivil.
Hetkel kuum
Toormeturg eraldab terad sõkaldest
Ekspordimahtude arvestuses on Eesti olnud aastaid Euroopa suurim puitmajade eksportija. Kõige enam eksporditi puidust kokkupandavaid ehitisi, saematerjali ja ehitusdetaile. Siinsete meistrite käte all valminud puitmajade ekspordivõimekust kinnitas ka Norrasse 14-korruselise puidust korruselamu ehitanud Kodumaja ASi juhataja Andrus Leppik.
“Meie valmistatud puitmaju eksporditakse kõige rohkem Skandinaaviasse, kelle enda puidutööstus on samuti kõrgelt arenenud. Eksport neisse riikidesse on Eesti ettevõtetele suur tunnustus,” märkis Leppik.
Eesti suurimad ekspordipartnerid on Põhjamaade kõrval Suurbritannia ja Saksamaa. Import tuleb lisaks Skandinaaviale Venemaalt ja Baltimaadest. Olulisemad impordiartiklid on saematerjal, paber, papp ning puitmööbel ja selle osad. Sektoril tervikuna oli eelmisel aastal positiivne kaubandusbilanss koguni 1,43 miljardit eurot.
Metsa- ja puidutööstus on lisaks Eesti ekspordi edendamisele ka märkimisväärne tööandja: sektori tööhõive moodustab 6% kogutööhõivest, andes tööd peamiselt tõmbekeskustest väljaspool asuvates maapiirkondades.
Jõgi sõnul on ainus tõsisem mõtlemiskoht kohalikele tootjatele toormeturg, kus teiste ettevõtetega konkurentsis püsida läheb iga aastaga keerulisemaks. Tegijaid on palju ja hinnad suruvad ennast lakke.
Põhjamaade turu potentsiaal meeletu
Eesti puitmajasektor on oma valdkonnas küll suurim puitmajade eksportija Euroopas, kuid reaalsuses moodustab see siiski marginaalse osa ehk ligikaudu vaid 4% kogu Euroopa puitmajade tootmisest. Nii Rootsi kui Norra jaoks oleme kindlasti suurimad puitmajade importijad, kuid kui vaadata näiteks Rootsi mahte, siis kogu riigi puitmajade import on ligikaudu 70 miljonit, millest eesti puitmajatootjad teevad 74%. Numbrina väga muljetavaldav suurus. Samas on kogu Rootsi puitmajade tootmise maht enam kui 1,5 miljardit, millest Eesti teeb vähem kui 4%! Seega on turu potentsiaal meie jaoks meeletu ning sektorina peamegi pigem küsima, et kuidas sellest mahust veelgi suuremat osa saada. See kehtib enamiku meie sihtriikide kohta.
Eesti Puitmajaklastri projektijuht
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
Tagasi Äripäeva esilehele