26. märtsil päevapealt suletud Versobanki kunded pärinesid tavaliselt madalate maksumääradega riikidest või lausa maksuparadiisidest ning lõplikud kasusaajad paiknesid Ukrainas, Venemaal või teistes SRÜ riikides, kirjutab Eesti Ekspress.
Näiteks ei pälvinud mingit erilist tähelepanu klient, kes deklareeris oma tehingute mahuks kaheksa triljonit dollarit aastas, olles samas hiljuti asutatud äriühing, kirjutab ajakirjanik Toivo Tänavsuu Eesti Ekspressis.
Kord aga laekus Versobanki ülekanne Tšehhist. Raha kanti panga kliendile ehitusseadmete eest. Klient kandis selle omakorda edasi teisele kliendile metallkonstruktsioonide eest, kes kandis raha edasi kolmandale kliendile laenu tagasimaksena, jne. Raha liikus ühe päeva jooksul ja sama panga sees ning läks pangast välja alles kuuenda ülekandega.
Teine kord kanti panka 140 miljonit dollarit kümnete tuhandete pliitide, pesumasinate, mikrolaineahjude, külmikute ja muu köögitehnika eest (kokku üle 65 000 kodumasina), ilma et pangal olnuks halli aimugi, kas kaup üldse eksisteeris, vahendas Eesti Ekspress finantsinspektsiooni taustakontrolli tulemusi.
Kui mõne kuu vanune Panama ettevõte soovis läbi Versobanki pooleteise aasta jooksul kanda 200 miljonit eurot, 5 triljonit rubla ja ligi miljard dollarit, ei olnud mingit küsimust, jätkab Ekspress. Teine Panama firma aga liigutas läbi Versobanki aasta jooksul miljard dollarit: näiteks müüs 600 000 saelehte rohkem kui 100 miljoni dollari eest. Kas need lehed üldse eksisteerisid ja milleks ostja neid vajas, ei pakkunud pangale huvi. Samuti nagu veokraanade ja ekskavaatorite suurmüük sama kliendi kaudu.
Loe lähemalt sellest, mis juhtus Versobankiga, tänasest Eesti Ekspressist.