• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • 10.07.18, 08:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ekspordil ja impordil hoog sees

Kaupade eksport suurenes mais võrreldes eelmise aasta maiga 7% ja import 11%, teatab statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.
Mais kasvas enim eksport Ameerika Ühendriikidesse.
  • Mais kasvas enim eksport Ameerika Ühendriikidesse.
  • Foto: EPA
Mais eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 215 miljonit eurot (2017. aasta mais 153 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid (kütuse komponendid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod).
Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (38 miljonit eurot), Lätti (26 miljonit eurot) ja Soome (18 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Soome puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (19 miljonit eurot).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%) ning puitu ja puittooteid (12%). Enim kasvas mineraalsete toodete (49 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (14 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas mais 71% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 7% ja re-eksport 9%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (põlevkivi kütteõli, kütuse lisandid) ning puidu ja puittoodete kaubagrupis (saematerjal, puidust uksed, liimpuitplaadid).
Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Rootsist (12%) ja Saksamaalt (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Rootsist (70 miljonit eurot), Valgevenest (46  miljonit eurot ehk ligi 11 korda) ja Venemaalt (24 miljonit eurot). Rootsist imporditi rohkem elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Valgevenest ja Venemaalt mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid). Sissevedu vähenes enim Hiinast ja Hispaaniast (mõlemaist 13 miljonit eurot). Hiinast toodi vähem elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid ning Hispaaniast mineraalseid tooteid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid (mõlema osatähtsus on 15% Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (12%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Enim suurenes mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja elektriseadmete (23 miljonit eurot) sissevedu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele