• Jaga lugu:

    Keskerakondlane loobus toolist, et Ratase valitsus ei kukuks

    Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev loobus Lüganuse volikogu tööst järgmiseks kolmeks kuuks, kuna argipäeval pealinnast Ida-Virumaale sõitmine jätaks riigikogu koalitsiooni ilma veel ühest häälest, kirjutab Põhjarannik.

    Jüri Ratas avaldas ta lootust, et kevadeni veetakse vähemusvalitsusega välja. Foto: Arvo Meeks / Virumaa Teataja / Scanpix
    Lüganuse volikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Dmitri Dmitrijev peatas oma volitused Lüganuse volikogus kolmeks kuuks, sest ei jõua istungitele, mis viiks aga automaatselt tema volituste peatamiseni. Selle vältimiseks peatas ta ise oma volitused kolmeks kuuks, kirjutab Põhjarannik.
    Põhjus, miks Dmitrijev volikokku ei jõua, on selle toimumise aeg. Lüganuse volikogu peab oma istungeid kolmapäeviti. “Olen palunud viia istungid üle neljapäevale, kuid kahjuks pole seda aega muudetud,” ütles ta. Riigikogu liige tunnistas, et kuna valitsuskoalitsiooni toetajate arv parlamendis on jäänud napiks, on iga hääl ja selle viibimine istungil oluline, mistõttu ta lihtsalt ei saa endale puudumist lubada.
    Tekkis vähemusvalitsus
    Vahetult enne riigieelarve vastuvõtmist sai riigikogu koalitsioonist ootamatult vähemusvalitsus, kui Isamaa fraktsioonist lahkus parteitu Tiina Kangro ning koalitsioonile jäi vaid 50 häält. Suurima küsimärgi alla on sattunud riigieelarve vastuvõtmine.
    Peaminister Jüri Ratast tabas Kangro lahkumine ootamatult, tunnistas ta rahvusringhäälingule. Samas avaldas ta lootust, et kevadeni veetakse vähemusvalitsusega välja. "Meie suurim ja põhimõttelisem dokument on riigikogus, see on riigieelarve, olen täiesti veendunud, et riigieelarvele on riigikogus rohkem toetust, kui ainult koalitsioonisaadikud isegi tänases olukorras," märkis ta.
    Ei ole veel sugugi vältimatu, et riigieelarve poolt hääletab ka Kangro ise. Äripäevale ütles ta, et pole veel otsustanud, kas hääletab riigieelarve poolt või vastu - eelnevalt peab ta oma sõnul eelarve läbi töötama.
    Samuti fraktsioonitu, Keskerakonna ridades riigikogusse valitud Olga Ivanova sõnul sõltub tema toetus riigieelarvele selle sisust. "Ma tutvun sellega põhjalikult ja võib-olla teen ka mõned muudatusettepanekud," kommenteeris ta. Küsimusele, kas Ivanova toetus eelarvele sõltub tema ettepanekutele avaldatavast valitsusepoolsest toetusest vastas Ivanova: "Võib-olla küll, jah".
    Varasemalt on valitsust eelarve ja võimalike umbusaldushääletuste korral toetada Urve Palo, kes lahkus sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja ettevõtlusministri kohalt juulikuus. Esmaspäeval Palo telefonitsi tabada ei õnnestunud.
    Riigikogu aknaalune rida on rahvast tulvil
    Riigikogus kokku on praegu seitse fraktsioonitut saadikut ja enamus neist on lahkunud just valitsuskoalitsiooni kuuluvatest parteidest. Viimati lahkus Keskerakonna ridadest Peeter Ernits, kes otsustas liituda EKREga, ta oli erakonna liige olnud 2015. aastast.
    Peaminister Jüri Ratasele tuli Ernitsa lahkumine ootamatusena, sest viimane oli veel mõned nädalad varem kinnitanud, et jääb koalitsiooni.
    Enne teda lahkus sotsiaaldemokraatide ridadest ettevõtlusminister Urve Palo, kelle karikas sai kuuldavasti täis pärast seda, kui erakonna juht Jevgeni Ossinovski talle pärast tüli erakonnakaaslase Indrek Saarega piisavalt toetust ei avaldanud.
    Kohalikel valimistel koos Edgar Savisaarega valimisliidus kandideerinud Olga Ivanova ja veel 31 inimest viskas Keskerakond oma ridadest välja mullu septembris. Sama aasta suvel oli Ivanova koos Yana Toomi ja Oudekki Loonega valmis ka eraldi erakonda moodustama, kuid Yana Toom loobus plaanidest viimasel hetkel.
    Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson lahkusid Isamaast, toonase nimega Isamaa ja Res Publica Liidust möödunud aastal juunis, pärast seda, kui erakonna etteotsa tõusis Helir-Valdor Seeder. Mihkelson on praeguseks astunud Reformierakonna ridadesse ja Tsahkna kuulub poliitilisse liikumisse Eesti 200.
    Riigikogus on veel üks fraktsioonitu liige, Artur Talvik, kes pärast Vabaerakonna juhivalimiste kaotus lubas luua oma erakonna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.