KAART: Eestis kolossaalsed korterihinna erinevused
Maa-ameti korteriomandite turuülevaatest selgub, et korteriturul on tänavu esimese poolaastaga tehingute koguarv veidi kasvanud ja et korterite ruutmeetrihindades on Eesti eri piirkondades tohutud erinevused.
Tehingute koguarv kasvas tänavu esimese poolaastaga võrreldes 2017. aasta esimese poolega 2 protsenti.
Vaatamata tehinguaktiivsuse langusele kasvas tehingute koguväärtus aastases võrdluses 17,1 protsenti, mis näitab, et tehingute hinnad kasvasid. Peamiselt kasvas mediaanhind esmamüükidest tulenevalt.
Maa-ameti andmetel tehti Eestis korteriomanditega 2018. aasta esimesel poolaastal 11 234 tehingut kokku 825 miljoni euro eest. Oodatavalt oli nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus suurim Harju maakonnas, kus toimus üle poole (56,3%; 6325) kõikidest Eestis toimunud tehingutest ning nende koguväärtus moodustas 79 protsenti (652 miljonit) kõikidest tehingutest.
Kõikide tehingute ruutmeetri mediaanhind jõudis selle aasta esimesel poolaastal 1366 euroni, mis on 12,5% kõrgem kui aasta tagasi. See on ühtlasi ka läbi aegade kõrgeim mediaantase. Eesti korteriomandite ruutmeetri mediaanhind ilma Tallinna linna tehinguid arvestamata oli 642 eurot. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1692 eurot, Tartu maakonnas 1329 eurot, Pärnu maakonnas 999 eurot ja Ida-Viru maakonnas 209 eurot. Kõrgeim korteriomandi ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna kesklinna linnaosas – 2358 eurot.
Esmamüükide ruutmeetri mediaanind oli 1861 eurot. Tehinguandmete kohaselt olid kõige kallimalt müüdud uued korterid Tallinna kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, mõlemas kujunes esmamüügi ruutmeetri mediaanhinnaks 2591 eurot.
Tartu kesklinnas oli uue korteri ruutmeetrihind samuti kõrge – 2565 eurot, mis on ligilähedane Tallinna kesklinna hinnatasemele. Tallinnas hõlmas korterite esmamüük 33% kõigist tehingutest, Tartus 29,3%.
Eesti keskmise brutopalga eest saadav pind varieerus sõltuvalt piirkonnast – 0,6 ruutmeetrit Tallinna kesklinnas ja 41,7 ruutmeetrit Järvamaal Peetri alevikus.