Tormilise start-up-aasta sajad miljonid korjatakse väljast

Tehnoloogiaettevõtja Allan Martinson ei ole veendunud, et meie idufirmadele Eesti ettevõtete raha riskikapitali kõrval atraktiivne on.  Foto: Ivar Kuldver
Kristel Härma • Pille Ivask • 5. november 2018 • 8 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Eesti on tõenäoliselt idufirmade kaasatud rahasummaga iga elaniku kohta sel aastal enim raha kaasanud riik maailmas, siinsed traditsioonilised ettevõtted aga alles avastavad neisse investeerimise võimalusi. "Ma ausalt öeldes ei arva ka, et nad peaksid," leiab tehnoloogiaettevõtja Allan Martinson.

Tehnoloogiaettevõtja ja investor Allan Martinson on märkinud, et praegu on Eesti tehnoloogiasektoris võimsaim aeg ning tänavune Taxify 175 miljoni dollari kaasamine vaid jäämäe tipp. Eesti idufirmade ökosüsteemi Estonian Mafia andmetel on Eesti idud kaasanud sel aastal kokku üle 320 miljoni euro, Martinsoni hinnangul on tegelikult ka 350 miljoni euro piir ületatud.

Eestist tuleb idudesse raha vaid mõni protsent

Martinsoni sõnul on praegu veel raske teada, kas me oleme jõudnud maailmas riigiks, mille idufirmad on tänavu iga elaniku kohta enim raha kaasanud: teiste riikide kohta on neid arve reaalajas raske kokku lüüa ning see teadmine võib tulla järgmise aasta jooksul. Ta märkis, et lisaks on neis arvudes ka topelt raamatupidamist, sest teised riigid lisavad enda arvutustesse ka Eesti firmad, kelle peakorter asub nende riigis või on nad sinna ametlikult registreeritud. "Aga kuidas seda ka võtta, me oleme kindlasti seal kuskil esikolmikus, selles ei ole küsimust.“

Kindlasti on märkimisväärne Martinsoni hinnangul meie idufirmade elujõud. Ta märkis, et on idufirmasid, kes on visinaga kinni jooksnud väga varajases staadiumis, aga suurtest korralikult raha kaasanud ettevõtetest on kõik elus ja tegutsevad. "See on päris ebatüüpiliselt suur elulemuse protsent, kui kasutada meditsiinilist terminit. Maailmas tavaliselt läheb neid kiiremini hukka kui meil siin on läinud.“

Martinson tõdes, et kuna Eestis tõstetakse nii suuri summasid, siis Eestist pärit raha moodustab sellest vaid mõne protsendi.

Traditsiooniliste ettevõtete idudesse investeerimine Martinsoni sõnul praktiliselt puudub. "Ma ausalt öeldes ei arva ka, et nad peaksid. Meie traditsioonilise majanduse ettevõtted on oluliselt teistsugused, ma ei näe vajadust selle järgi," leidis ta.

Martinsoni sõnul on tore, kui ettevõtete omanikud ja Eesti rikkamad inimesed ingelinvestoritena kätt proovivad ja seda on nad ka teinud, aga traditsioonilist firmat tema hinnangul idufirmal vaja ei lähe. "Kui mul on saada professionaalset riskikapitali, siis miks ma peaksin tahtma näiteks rõivatööstuse ettevõtet investeerima.“

Martinson ütles, et kui ettevõtted on huvitatud iduettevõtetesse investeerimisest, võivad nad teha oma pakkumised. Tema sõnul peab aga arvestama, et kapital ei ole ainult raha, vaid ka lisaväärtus. "Riskikapital tuleb kaasa professionaalse teadmise ja mitte ainult teadmise, vaid missiooniga seda start-up´i arendada. Teadmine, kuidas riskikapitalistina töötada, kogutakse aastakümnetega. Tavaliselt vana majanduse ettevõtetel seda teadmist ei ole."

Ta lisas, et vana majanduse ettevõtetel on väga hea teadmine oma ärist ja vahel on see teadmine idufirmadele kasulik, aga see sõltub olukorrast.

Martinsoni sõnul peaks idufirma ja traditsioonilise firma koostöö juhtuma loomulikult. „Kui ettevõte näeb kedagi väga huvitavat ja vastupidi, mõni start-up näeb mõnda huvitavat partnerit, küll nad üksteist üles leiavad.“

Paljud lükkaksid IKEA-laadse suurfirma investeeringu tagasi

IKEA investeeringu kohta Eesti idufirmasse Click&Grow ütles Martinson, et seal on selge lisaväärtus: IKEA-l on väga suur müügivõrk ning endal väga suur huvi.

„Aga ma ütlen ausalt, et kui sa oled sedalaadi ettevõte ja võtad sisse poolstrateegilise huviga ettevõte, on seal kõva vaidluskoht ja väga suur hulk start-up'e lükkab sedalaadi pakkumised tagasi, sest võib tekkida liiga tugev side ühe suure ettevõttega." Martinson lisas, et see ei ole mustvalge, aga idufirma jaoks on siiski kõige parem areneda riskikapitali toel, mis ongi selleks loodud. "Ja siis üksikud strateegilised investorid, kes ei võta strateegiliselt liiga suurt kontrolli. Start-up tahab ikka oma vabaduse astet hoida võimalikult palju. Ta saab päeva lõpuks näiteks müüa ennast parimale ostjale ja nii edasi."

Eestis võiks olla Martinsoni hinnangul üksikuid kombinatsioone idufirmast ja traditsioonilisest ettevõttest, mis võivad töötada. „Aga üleüldiselt, mõelge Taxify või Pipedrive'i peale. Kes on Eestis ettevõte, kes oleks võinud samaviisi investeerida? Esiteks ei ole neil nii palju raha ja teiseks ei ole ka seal seda lisaväärtust niivõrd palju. Maailm ongi globaalne, see on täiesti normaalne, et kaovad ära riigipiirid.“

Martinson tõdes, et ta ei välistaks, et näiteks Tallink võib leida endale investeerimiseks sobiva start-up'i Eestist või mujalt. „Ma ei välista seda, aga tõenäosus, et vana majanduse ettevõte leiab Eestist omale sobiva start-up'i ja vastupidi nii, et mõlemal on huvitav, on hästi-hästi väike. Seda ei peaks punnitama.“

Vana kool on alles hakanud idufirmade ustele koputama

Ühisrahastusplatvormi Fundwise juhi ja asutaja Henri Laupmaa arvates on Eesti ettevõtted idufirmadesse investeerimise peale siiski rohkem mõtlema hakanud, nähes, kui palju on Eestisse investeeritud ja nähes häid exit´i näiteid neist, kes on oma osa maha müünud ja mingi tulu kätte saanud.

"Ma arvan, et paljud katsuvad jalaga vett, aga paljud ei ole veel midagi teinud," ütles Laupmaa. Tema sõnul on mõned ettevõtted ilmselt võimalusi uurinud ja osa on teinud koostööd partnerluse moel, aidates idufirmasid inkubeerida ning neid koos arendada. "Investeeringud ei pea olema tingimata rahalised," tõdes Laupmaa ja lisas, et panustada võib ka oma kogemuste ja teadmiste või partnerlusega."

Laupmaa hinnangul tasub ettevõtetel kindlasti idufirmade poole vaadata. "Ma arvan, et nad võivad sellest õppida. Sageli on probleem, et traditsioonilised firmad ei oska või ei ole harjunud kasutama oma sisemistes protsessides tehnoloogilisi võimalusi, et ise efektiivsemad või paremad olla." Ta kinnitas, et see võiks toimida mõlemat pidi: idufirmad saaksid suurematelt firmadelt tuge ja teadmisi ning kogemusi, mida neil endal ei ole, kuna neil on tõenäoliselt väike meeskond.

Skeleton aitab Harju Elektril tulevikuks valmistuda

Harju Elekter omandas superkondensaatoreid tootvas Eesti idufirmas Skeleton 10% osaluse 2015. aastal.

„Eelkõige sellepärast, et see on tehnoloogiliselt täiesti uudne asi, millega tegeletakse ja see on see, mis sobib tulevikuvaates ka meie maailma see tehnoloogia,“ rääkis Harju Elektri juht Andres Allikmäe toonase otsuse kohta.

„Selles peab olema selge praktiline mõte, mitte emotsioon,“ tõdes Allikmäe, mis peaks üldisemalt olema see põhjus, miks peaks üks ettevõte idufirmasse investeerima. Allikmäe tõdes, et ingelinvestorite kõrval, kes sellistesse ettevõtetesse investeerivadki, on Harju Elekter praktiline firma ning lähtub sellest, mis võimaldaks midagi oma ärile juurde saada, osaledes idufirma protsessides ning olles nende tegevusele lähedal, omades mingisuguseid õiguseid ja informatsiooni.

Allikmäe selgitas, et nende jaoks on osalus Skeletonis ühtepidi finantsinvesteering, aga teistpidi on see võimalik ootus tulevikulahenduste osas. „Siin on väga palju sõna öelda ka meie klientidel, kas nad vajavad superkondensaatorlahendusi ja kuidas seda teha. See vaikselt liigub: meil ei ole täna otseselt oma maailma lahendusi sinna koos nendega pakkuda, aga see hakkab pisitasa juurduma siia elektrimaailma samamoodi.“

Allikmäe sõnul on partnerlusest kasu tehnoloogiliselt, sest nad saavad oskuse kasutada suurema mahutavusega ning mõõtmetelt väiksemaid lahendusi.

Harju Elekter räägib Skeletonis kaasa nõukogu tasemel. „Saame regulaarselt informatsiooni, kohtume. Eelmisel nädalal olin Saksamaal Hannoveri messil, käisime vaatasime Skeletoni tehast Dresdenis ka. Hoiame silma peal.“

Osalust Skeletonis Harju Elekter aga suurendanud ei ole. „Teadupärast see on selline tegevus, kus hästi palju raha põleb. Ja eks me oleme ka mõelnud, kui kaugele ja mismoodi me sellega kaasa läheme. Meid on see praegune positsioon rahuldanud.“ Allikmäe tõdes, et nad on ettevaatlik firma.

Praegu Harju Elekter teisi selliseid investeeringuid ei kaalu, sest ühegi laual olnud valdkonna suhtes ei ole õiget tunnetust olnud, et peaks hakkama seal väga tõsiselt kaasa rääkima. „Ja ressursipuudus on alati, et kas me jõuame. Me tahaksime osaleda selles natuke aktiivsemalt ikkagi.“ Investeeringuga Skeletoni on Allikmäe rahul. „Me oleme selle kogemuse võrra ju rikkamad.“ Tema sõnul on neil nüüd olemas mingisugune arusaam, kuidas sellistele tehnoloogilistele teemadele läheneda, kui need klientidega arutlusele tulevad.

Cleveron: sobiv paariline sülle ei kuku

Cleveroni üks asutajatest Peep Kuld märkis, et üldjuhul on Cleveron näidanud investeeringute kaasamiseks huvi ise üles. Siiani on ettevõte investoritelt kaasanud raha kahel korral.

Kuld tõdes, et siiski pöörduvad investorid aeg-ajalt Cleveroni ka poole ka ise – ühendust on võtnud näiteks rahvusvahelised fondid ja investorid. „Me reeglina ütleme kohe ei, aga võtame kontakti ja kui kunagi peaks tarvis olema, võtame ühendust,“ kommenteeris Kuld. Ta tõdes siiski, et seni pole olnud nii, et varasemalt huvi üles näidanud investoriga ka tegelikult tehinguks läheb.

Sealjuures on võrreldes varasemaga huvi Cleveroni raha panustada veidi vähenenud. Kuld ütles, et kui varem võeti Cleveroniga ühendust isegi paar korda kuus, on viimasel ajal kosilasi kasinamalt. „Ju see on olnud korrelatsioonis sellega, kui palju on meist rahvusvahelistes uudistes olnud juttu,“ arutles ta.

Cleveron näitab huvi investeeringute vastu pigem siiski ise üles. See tähendab, et kui firmal on vajadus kaasata investeeringuid, pöördutakse kas juba olemasolevate kontaktide poole või lähenetakse investoritele näiteks investeerimispankade kaudu.

Ka investorite profiil erineb. Kuld tõdes, et ettevõte peaks enne kindlaks tegema, mis on investeeringu kaasamise eesmärk ehk tarvis on mõista, kas on vaja üksnes finantsinvestorit või kaasata ka teadmisi ja kompetentsi.

Kuld tõdes, et Eestisse on idufirmadesse investeerijaid juurde tulnud, näiteks on tekkinud mitu kohalikku fondi. Ta leiab, et Eesti ja välismaa investoritel pole erilisi erinevusi. „Teoreetiliselt on muidugi mugavam asju ajada ja suhelda eestlastega. Ei pea võõras keeles toimetama ja asju distantsilt ajama,“ ütles ta.

Samuti ei nõustunud ta sellega, et kohalik investor võib suurema tõenäosusega hakata oma visiooni firmale peale suruma, kuivõrd Eesti turg on väike ning ettevõtted on omavahel ka geograafiliselt lähemal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt