Brexiti lepe tõi totaalse kaose

Esmaspäeval teatas May, et lükkab edasi teisipäevaks plaanitud Brexiti-leppe hääletuse. May põhjendas, et kui hääletus oleks toimunud, oleks selle tagajärjed olnud ette teada – lepe kukuks kolinal läbi. Teisipäeva pärastlõunal tulnud teate kohaselt laseb May parlamendil Brexiti leppe üle hääletada enne 21. jaanuari.

May esmaspäevane otsus hääletamist edasi lükata süvendab Euroopa teadmatust ning külvab brittide seas aina rohkem segadust.

Briti parlamendi liikmed on nimetanud juhtunut argpükslikuks. Näiteks vahendab Financial Times tööpartei juhi Jeremy Corbyni sõnu, kes leiab, et brittidel pole „töötavat valitsust“. Sama erakonna parlamendiliige Yvette Cooper julges esineda veelgi krehvtisema sõnavõtuga: „Kas ta (May – toim) ei saa aru, kui kaootilise ja naeruväärsena see meie riiki näitab?“

Välispoliitikaekspert ning väljaande Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski tõdes, et praegu on väga keeruline saada selgelt pilti, mis Suurbritannia sisepoliitikas toimub. „Brexiti leping ja protsess on tekitanud Briti sisepoliitikas totaalse kaose,“ ütles Bahovski. Ta nentis, et endiselt on inimesi, kes elavad illusioonides ja usuvad, et britid suudavad Euroopa Liidult välja kaubelda hea diili, kaotades kohustused ja säilitades privileegid. Seda aga ei juhtu, on Bahovski kindel.

Turmtuld ei anta üksnes parlamendis eri parteide seas. Suurbritannias on lisaks parteidevahelisele mõõduvõtule väga oluline ka regionaalne küsimus. Ja kuna Theresa Mayd vaevab praegu peamisena, mis saab Põhja-Iirimaast, tunnevad end kõrvale jäetuna šotlased, kes ühisturult välja astuda ei soovi.

May ei taha Põhja-Iirimaale eraldi lepet ning rõhutab, et riik peab säilitama territoriaalse terviklikkuse. Samas ei tule kõne alla, et Põhja-Iirimaa ja Euroopa Liitu kuuluva Iirimaa vahele kerkiks piir ning inimesed ei saa vabalt ühest riigist teise minna.

Šotlased on pahased, et neid ei tooda Brexiti-leppes võrreldes põhjaiirlastega eraldi välja ning nemad jäävad ühisturult kõrvale. See on andnud taas alust kahtluseks, et šotlased tahavad uut referendumit. Niisugune meelsus on viimastel nädalatel taas aktiviseerunud, hindas Bahovski.

Brexit on põhjustanud suurt vastasseisu ka May koduparteis ehk konservatiivide seas – enam kui sada konservatiivist parlamendi liiget on öelnud, et nad hääletavad praeguse diili vastu. Asi on enam kui tõsine, sest see kujutab endast väga tõsist hoopi ka Mayle. Tõsi, kui tema käest on parlamendiliikmed juba jõudnud küsida, kas ta astub tagasi, vastas naine eitavalt.

Meenutagem, et möödunud aasta parlamendivalimised olid May parteile katastroofilised – enne tähtaega välja kuulutatud valimistel ei õnnestunud konservatiividel võita enamust, kuigi May algne eesmärk oli algset enamust suurendada. Konservatiivid said eelmisel suvel toimunud valimistel 650kohalises parlamendis 318 kohta, enamuseks oleks vaja olnud 326 kohta, kuid hoopis kaotati neli kohta.

Teisipäeval teatasid britid, et May on otsustanud minna Euroopasse, et veel kord Brexiti asjus läbi rääkida. May sõitis teisipäeval Haagi ja Berliini, et pidada Hollandi ja Saksamaa valitsusjuhtidega kõnelusi, kuidas Brexiti-lepe päästa. Sel nädalal koguneb ka Euroopa Liidu Ülemkogu, et arutada, kuidas saaksid Euroopa Liidu riigid kaasa aidata Brexiti lepingu ratifitseerimisele Suurbritannias.

Mõnes mõttes võiks ju küsida, mis seesuguse reisi eesmärk on. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on öelnud, et Euroopa Liit ei kavatse uuesti avada kõnelusi novembris saavutatud leppe üle. Samas on Euroopa Liit valmis kaasa aitama, et lepe saaks Briti parlamendis siiski ratifitseeritud.

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas ütles, et Suurbritannia valitsuse ja Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud leping on parim võimalik ning lepingu avamist ei peeta realistlikuks.

Britid ise pole samuti sellest huvitatud, sest see võiks tähendada, et Euroopa Liidu riikide nõudmised brittidele suurenevad: Hispaania tahab suure tõenäosusega läbi rääkida Gibraltari üle, Prantsusmaa ihkab suuremat ligipääsu Suurbritannia vete kalavarudele.

Bahovski nentis, et tõepoolest tekib küsimus, milles läbirääkimised seisnevad, kui leping on olemas. Samas arvas ta May Euroopa-turnee kohta, et ilmselt tahab peaminister näidata oma koduparteile, et ta teeb midagi. „Võib-olla nõudsid konservatiivid, et ta läheks Euroopasse ringreisile. Et ta midagi sealt saaks, on iseküsimus,“ oli Bahovski kõhklev.

Enam kui keerulise olukorra lahendamiseks on välja pakutud ka võimalust teha uus referendum. Bloomberg kirjutas, et Euroopa Kohus tegi esmaspäeval otsuse, mille kohaselt on Suurbritannial õigus ilma Euroopa Liidu teiste riikide nõusolekuta katkestada lahkumist käsitlev Lissaboni lepingu artikkel 50. See tähendaks Brexiti peatamist ja Euroopa Liitu jäämist. Viimane eeldaks heakskiitu ka parlamendis, mida aga kindlasti ei tule. Järgmise variandina kerkib esile uue referendumi küsimus, mille britid on ise välistanud.

Ka Bahovski leiab, et uus rahvahääletus ei tooks tulemust. Ühelt poolt peab referendumi küsimus olema selgelt sõnastatud ning inimestele arusaadav. Bahovski sõnul on võimatu eeldada, et britid oleksid läbi lugenud 600 lehekülje pikkuse lahkumisleppe ning oskaksid sellest sisukaid järeldusi teha, et nende põhjal referendumil hääletada.

Samuti läheb referendum Bahovski sõnul vastuollu demokraatia põhimõtetega. „Miks siis 2016. aasta referendum tehti? Britid on üks demokraatia kantse,“ arutles Bahovski.

Samuti arvab ta, et ka uus referendum näitaks Suurbritannia ühiskonnas valitsevat suurt lõhet. Kui kahe aasta eest peetud hääletusel võitsid Brexiti pooldajad pea 52%ga, siis võib juhtuda, et seekord on tulemus vastupidine. See aga näitab, et pea sama palju inimesi mõtleb teisiti.

Kõige kehvema stsenaariumi korral lahkuvad britid Euroopa Liidust leppeta. Sellisest variandist ei ole huvitatud ei Euroopa Liit ega mõistagi ka britid ise. Tõsi, on neid Brexiti tuliseid pooldajaid, kes usuvad, et lühikeses perspektiivis on „lahkumisvalu“ kannatada mõistlikum, sest vastutasuks saadakse suurem iseseisvus.

Seesuguse mõttekäiguga ei näi päri olevat aga majandusanalüütikud, kes leiavad, et leppeta lahkumine tooks kaasa toidu ja ravimite puuduse, paneks seisma kaubandustegevuse ja transpordi, sealjuures lennuliikluse ning lõpeks Suurbritannia jaoks majandussurutisega, kirjutas Financial Times.

Bahovski tõdes, et leppeta lahkumine pole hea variant, sest see tekitab regionaalse ja poliitilise lõhe. Bahovski hinnangul on kõige tõenäolisem, et May üritab veenda parlamendierakondi praegust lepingut toetama ja Suurbritannia lahkub lepingu järgi Euroopa Liidust. Seejärel tuleb üleminekuperiood, kus lepingus sätestatu saab selgemaks. Võimalik on ka see, et Suurbritannias korraldatakse uued erakorralised valimised, ent ka uuel võimul tuleb mõista, et probleemid, millega riik silmitsi seisab, ei kao.

Ka ei uskunud Bahovski, et Euroopa Liit hädas brittidele appi tõttab. „Euroopa Liidul on muid probleeme. „Avada Brexiti Pandora laegas oleks lisaprobleemide tekitamine,“ arvas Bahovski.

Maasikas tõdes, et seni, kuni britid Brexiti leppega maadlevad, jätkatakse samal ajal nii Euroopa Liidu tasandil kui ka liikmesriikides ettevalmistusi juhuks, kui Suurbritannia peaks liidust lahkuma ilma leppeta. „Küll aga on meie peamine eesmärk see, et Brexiti mõju meie kodanikele ja ettevõtetele oleks võimalikult minimaalne,“ kinnitas Maasikas.

"Inglise keskpank on juba ka tutvustanud, missugused on karmimad makrostsenaariumid, kui Brexit juhtuma peaks. Numbrid on murettekitavad: koguni 8% majanduslangus, tööpuuduse kasv, 30% kinnisvarahindade langus ja intresside kasv," ütles Palm.

Palm rääkis, et Brexit on tavainimese jaoks kulukas otsus, mille hind akumuleerub aastatega läbi tagasihoidlikuma heaolu kasvu. Euroopa Liidus mitteosalemine tähendab paratamatult vähem valikuid ja kaasarääkimist Euroopa arengu kujundamises. Paljude ettevõtete edu ja seega ka töökohtade valik sõltub Euroopa majanduse käekäigust.

Ajalooliselt on Suurbritannia olnud võimeline kasvama 0,5–1 protsendipunkti kiiremini kui euroala keskmiselt, teab Palm. Ainuüksi viimasel kahel aastal on majanduskasv jäänud alla euroala keskmisele ja see on juba realiseeruv kulu. „Määramatus ja madalam majanduskasv tähendab aeglasemat varade väärtuse kasvu,“ arutles ta.

Majandused ja finantssüsteemid on omavahel integreeritud, mistõttu määramatu arenguga, nagu leppeta lahkumine, kaasnevad ka suuremad põhjendamata kulud. Lihtsustades võib tuua välja, et suure määramatusega kaasneks majanduslangus ja börs reageeriks sellele negatiivselt koos naela nõrgenemise ja riskipreemiate kasvuga intressiturul, ütles Palm. Kodanikud ei võida töökohtade valiku vähenemisest, ükskõik, missuguseks kohanemine uute tingimustega kujuneks.