PERHi juht jäi süüta

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 14. detsember 2018 kell 8:19
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PERHi juht jäi süüta
PERHi endine juhatuse esimees Tõnis Allik oli kohtu all süüdistatuna altkäemaksu võtmises.Foto: Eiko Kink
Aastatepikkune kohtuprotsess korruptsioonis süüdistatud Põhja-Eesti Regionaalhaigla endise juhi Tõnis Alliku üle päädis õigeksmõistmisega.
Tõnis Allikut ja haigla endist IT-juhti Marko Kilki süüdistati IT-firmalt Helmes pistise võtmises ja omastamises. Märtsis mõistis ringkonnakohus Alliku õigeks ja Kilgi süüdi, otsuse vaidlustasid nii prokuratuur kui kaitse advokaadid.
Riigikohus jättis apellatsioonid neljapäeval menetlusse võtmata, mis tähendab, et ringkonnakohtu otsus jõustus ja Kilk jäi süüdi omastamises ja pistise võtmises, mille eest Harju maakohus mõistis talle karistuseks aasta ja kolm kuud vangistust tingimisi.
Oktoberfesti hüved jäid välja selgitamata
Süüdistuse järgi sõlmis PERH mitmel korral riigihanke tulemusel lepingud OÜga P.Dussmann Eesti. Vastutasuks sai PERHi juht mitmel korral käia firma kulul Saksamaal toimuval Oktoberfestil, selles punktis mõisteti Allik õigeks juba maakohtus.
Ringkonnakohus märkis veel, et kuna süüdistus ei sisalda etteheidet, milles täpselt seisnes nn Oktoberfesti meelelahutusreis, mis prokuratuuri veendumusel ei ole tööalane kliendiüritus, ning kes kandis väidetava meelelahutusürituste kulud, siis ei saa käsitleda ka lennupileteid hüvena soodsate otsuste tegemise eest. Lisaks ei ole kriminaalasjas kummutatud ka põhjendatud kahtlus, et Allik osales reisil oma ametialaste kohustuste täitmiseks.
Kingituste vastuvõtmine ei ole karistatav
Küll aga ei nõustunud kohus maakohtuga Alliku altkäemaksu võtmise süüdistuses. Ringkonnakohus tuvastas, et Helmese tasutud puhkusereisidel käinud Allik ei osalenud hankekomisjonide töös, seega ei osalenud riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel.
Ringkonnakohus täpsustas, et vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast iseenesest veel karistatavat tegu.
IT-juht jäi süüdi
Marko Kilk seevastu jäi süüdi omastamise toime panemises ametiisikuna. Muus osas ringkonnakohus Kilgi puhul esimese kohtuastme otsust ei muutnud – Kilk jäi süüdi omastamises ja pistise võtmises, mille eest Harju maakohus mõistis talle karistuseks aasta ja kolm kuud vangistust tingimisi.
Süüdistuse kohaselt osales Marko Kilk infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel.
Vastutasuna selle eest, et Kilk osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelevaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel, andis sujuva koostöö tagamiseks Helmes Kilgile varaliselt hinnatavaid soodustusi puhkusereiside finantseerimise kujul.
Helmes lahkus oportuniteediga
Kriminaaluurimise alla sattus 2017. aasta mais ka varem kannatanu rollis olnud tarkvarafirma Helmes AS ja viimase nõukogu liige Andres Kukk, kuid Helmes ja selle esindaja Kukk läksid augustis kohtuga oportuniteedile. Helmes pidi maksma kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise eest riigile 4000 eurot ja Kukk 2000 eurot.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum