Aivar Hundimägi • 17. detsember 2018
Jaga lugu:

Sugugi kõik äriinglid pole rikaste TOPis

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ühel asutajal Ivo Remmelgal on reegel, et kui keegi oma ideega tuleb, siis tuleb selle mõttega kõigepealt öö ära magada, et vaimustus natuke lahtuks.  Foto: Andras Kralla

Sugugi kõik EstBANi üle saja äriingli pole Äripäeva rikaste TOPis kirjas, ütleb Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni üks asutajaid Ivo Remmelg, aga neid seal ikka leidub.

Igal juhul peab neil olema sellist vara, mida pole kahju kaotada.

"Tavaliselt läheb seitse kuni kümme aastat, kuni äriingel firmast oma raha tagasi saab, aga võib ka kiiremini," rääkis Remmelg Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Kõige lühem investeering tuli talle tagasi umbes pooleteist aastaga.

Mulle on öeldud, et vähemalt 2,5 miljonit eurot peaks olema algkapital, et üritada äriinglina tegutsema asuda.

Tegelikult saab ka väiksema varaga. Põhimõte on see, et vara või raha, mis investeerida idufirmadesse, seda ei tohiks olla kahju kaotada. Kui on kahju seda kaotada, siis ilmselgelt on liiga vähe raha. Saab alustada ka vaikselt, teha näiteks 5000eurone investeering aastas ja niimoodi igal aastal, näiteks kümme aastat järjest. See ei nõua 2,5 miljonit.

Äriinglid on edukad ettevõtjad, kes on oma ettevõtlusega teeninud vara, mida saavad alustavatele ettevõtjatele jagada ja neid oma nõu ja jõuga aidata.

Mulle on veel öeldud, et kui äriinglid tegutsevad, siis nad vaatavad umbes 100 ettevõtet läbi ja selle pealt otsustavad ühte investeerida. Kas selline suhe peab paika?

Just, see suhe ongi selline. Äriinglite võrgustik ongi selleks, et teha eelkontroll ära idufirmade hulgas, et keda siis nii-öelda lasta ettevõtjate või nende investorite ette. Võib-olla üks kümnest pääseb läbi sellest sõelast ja järelejäänud kümme – nendest võib-olla üks saab selle investeeringu.

Siis on mulle veel portfelli kohta öeldud, et ühe korraliku äriingli portfellis peaks olema umbes 50 ettevõtet – see peaks tagama 20% aastatootluse.

Jah, ingelinvesteerimine on natukene nagu jõululoterii – sa tead, et teed kellelegi head ja võib-olla vahel veab ka. Statistika näitab, et ühe investeeringuga jääb igal juhul miinusesse. Kuskil 10–20 investeeringut võiks olla miinimumportfell. Kui ei ole näha, et sa suudaksid kokku teha nii palju investeeringuid, siis on alustamine puhtalt heategevus.

Kui palju Eestis on äriingleid?

EstBANis on kokku tiba üle 120 äriingli, aga äriingleid iseenesest on rohkem. Ega ei pea olema tingimata võrgustunud, lihtsalt see aitab vältida vigu ja teha kvaliteetsemaid investeeringuid.

Kas need kõik üle saja on meil Äripäeva rikaste TOPis üles loetletud?

Ei, kindlasti ei ole. Aga Äripäeva rikaste TOPis on küll äriingleid, jah.

Kui suur see maht on, mida äriinglid on juba investeerinud? On teil mingit statistikat või ülevaadet?

Viie aasta jooksul on EstBANi võrgustik teinud üle 40 miljoni euro investeeringuid. Üle 800 investeeringu on kokku tehtud selle aja jooksul.

Aga mis need piirkonnad on? Olete Eesti ettevõtjad, kas siis investeerite ka eeskätt Eestisse?

Igal alustaval ettevõtjal on palju probleeme, mida ta ise ei oska lahendada. Edukatel ettevõtjatel, ingelinvestoritel, on need ämbrid kõik läbi kolistatud. Selles mõttes on lähedus oluline, et ei saa iga nädal lennata Ameerikasse, et sealset ettevõtjat aidata. Nii et kuskil 60% investeeringutest tehakse Eestisse, 30% ülejäänud Euroopasse ja siis 10% ehk suhteliselt vähe igale poole mujal regioonides.

Hiljuti käis üks grupp teie äriingleid Silicon Valleys. Kas see tähendab, et meie ettevõtted, kes siin alustavad ja kuhu teie olete investeerinud, nende järgmine samm ongi kolida Eestist ära? Rain Rannu ütles, et kohe alguses kõige õigem asi osta üheotsapilet Eestist välja.

Jah, see on täpselt nii. Kuigi vahel on mõistlik ära valideerida, kas see idee üldse töötab, ja Eesti on selleks väga hea koht. Aga vahetevahel saab väiksel turul tegutsedes ka nii öelda valepositiivse vastuse, et see toode Eestis lendab, aga tegelikult kuskil mujal hästi ei lenda.

Mis need popid valdkonnad on, kuhu raha paigutatakse? 800 ettevõtet – võiks olla ikkagi seinast seina.

Seal on tõesti seinast seina, aga kõige popim on ikkagi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja siis äri ehk mingisugune igapäevast äritegevust aitav valdkond ning siis finants.

Kas need, kes otsivad endale partneriks äriingleid, on noored ettevõtjad või on ka neid, kes on juba 10–20 aastat tegutsenud, aga on mingi uue idee peale tulnud ja proovivad seda käima lükata koos inglitega?

Professionaalsed investorid investeerivad siis, kui juba on näha, et sellest ärist võib tegelikult asja saada, et tal on juba käive, kliendid, turud. Aga äriinglid, kuna nemad investeerivad väikse summa, siis nad aitavad väga varajases faasis ettevõtet investeeringu ja teadmistega. Selles faasis ei ole kuskilt seda tuge eriti saada. Siis ongi väga oluline roll äriinglitel. Väga paljud suured tuntud ettevõtted oleks jäänud olemata, kui poleks olnud äriingleid.

Ivo Remmelg  Foto: Andras Kralla

Aga teie ise, mitmesse firmasse teie olete investeerinud?

Seda on nüüd natuke raske öelda. Otseinvesteeringuid on kuskil 13–14, aga läbi sündikaatide on tehtud veel kuskil 50 investeeringut – see tähendab väiksemaid summasid.

Kuidas see valik käib? Ma kujutan ette, et ideid on rohkem, kuhu jõuab raha panna. Kuidas te valite?

Oo, jaa. Esimene asi, ja kõige olulisem, on see, et kui keegi sinu poole tuleb, siis maga selle mõttega üle öö. Vaimustus tuleb väga kergesti iga asja peale. Järgmisel päeval on vaimustus natukene väiksem. Mul on selline põhimõte, et kui ma leian huvitava idufirma, kelle tegevusvaldkond mulle hirmsasti meeldib ja see tiim meeldib, siis ma hakkan nendega koos töötama. Hakkan neid aitama. Paari-kolme kuu jooksul näen selle meeskonna arengut ja sedasi vähendan oma riske ja suurendan võimalusi heaks väljumiseks.

Kui lõppevale aastale tagasi vaadata, siis mis on teie hea leid? Teie tuntuim firma on tõenäoliselt Ridango, kus teil on üpris suur osalus.

Just. Sellest aastast kahtlemata kaks väga head ettevõtet on FoodDocs, kes tegeleb digitaalse toiduohutusega, ja Frectory, kes toob suure muudatuse metallitööstuse maailma.

Millal nad teile raha tagasi toovad? Kui kaua aega läheb ühe tavalise investeeringu puhul?

Tavaliselt läheb seitse kuni kümme aastat, aga võib ka kiiremini. Kõige lühem investeering tuli tagasi vist pooleteist aastaga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas