Prokuratuur tahab minna Tartu Milliga riigikohtusse

Tartu ringkonnakohus jättis kuu aega tagasi muutmata Tartu maakohtu otsuse ASi Tartu Mill, Leonid Dulubi ja Priit Saare õigeksmõistmises maksukuriteos. Samas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse selles, millega Dulub ja Saar olid kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi tunnistatud, teatas kohtu pressiesindaja.

Riigiprokurör Marek Vahingul oli otsuse edasikaebamiseks 30 päeva. Riigiprokuröri nõunik Olja Kivistik kinnitas, et prokurör kaebas kohtuotsuse edasi.

Tartu Milli õigusnõustaja Ivo Raudjärv ütles pärast Tartu maakohtu otsust, et neile, kes kohtuprotsessi terve aja jälgisid, ei tulnud otsus üllatusena. Raudjärv ütles pärast ringkonnakohtu otsust Äripäevale, et teise astmega oli samamoodi.

Ringkonnakohus ei andnud lõplikku hinnangut sellele, kas Tartu Milli käibedeklaratsioonides esitatud andmed olid valed ja kas Tartu Mill peab riigile laekumata maksusumma hüvitama. Vaidlus selle üle jätkub käimasolevas halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitas muu hulgas hiljutisele riigikohtu praktikale tuginedes ka kuritegeliku ühenduse tunnuseid. Sellel peab tervikuna olema ülimuslikum ühine huvi ja eesmärk, mis ületab konkreetse üksikkuriteo või kuritegude toimepanekut. Kuritegelik ühendus peab olema selline, et ühenduse eksistents iseenesest kujutaks endast märkimisväärset ohtu avalikule julgeolekule.

See on nii näiteks juhul, kui ühendus kasutab oma eesmärkide vahetuks saavutamiseks või seda toetavaks tegevuseks vägivalda või teisi hirmutavaid meetmeid, ostab ära riigiametnikke, mõjutab või üritab mõjutada poliitikat, meediat, avalikku haldust või majandust, üritab saavutada turgu valitsevat või vähemalt olulist positsiooni mingil (kriminaalsel) tegevusalal või on selle saavutanud.

Kriminaalasjas süüdistati Dulubi ja Saart kuulumises teravilja vahendamise ja käibemaksupettusega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Ringkonnakohus leidis, et ühendus, millesse Dulub ja Saar väidetavalt kuulusid, ei olnud kuritegelik ühendus.

Süüdistuses kirjeldatud kujul ei olnud süüdistuses märgitud inimeste koostöö kuritegelikule ühendusele omane. Väidetavas kuritegelikus ühenduses puudusid reeglid või käitumiskoodeks, samuti väljakujunenud kindel struktuur ja selgepiiriline hierarhia. Pole andmeid, et inimesed oleksid pannud tegusid toime teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ja toimetavad viimase huvides ning selle eesmärke silmas pidades.

Süüdistuses nimetatud olid omavahel vaid lõdvalt seotud ja nad ei moodustanud ühendust, millel olnuks nii-öelda iseseisev tahe. Ringkonnakohus leidis sedagi, et isegi juhul, kui kuritegeliku ühenduse olemasolu oleks võimalik jaatada, ei saaks Dulubi lugeda selle ühenduse liikmeks, vaid üksnes koostööpartneriks.

Ringkonnakohtu kolme kohtunikuga kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et prokuratuuri koostatud süüdistuses on olulisi puudusi ja see ei vasta täiel määral selguse ja täpsuse nõudele.