Artikkel
  • Jaga lugu:

    Enim firmasid on loonud Ukraina e-residendid

    E-residentsuse kodulehtFoto: Kuvatõmmis

    Kõige rohkem on Eestis ettevõtteid loonud Ukrainast pärit e-residendid, järgnevad Saksamaa ja Venemaa, vahendab Äripäeva teemaveeb ITuudised.ee.

    Ukrainlased on asutanud Eestis 694 ettevõtet, sakslased 581 ja venelased 556. Järgnevad Türgi, Soome ja Prantsusmaa umbes 400 ettevõttega. Naabrid lätlased asuvad ses edetabelis 192 ettevõttega 12. kohal. Väljastpoolt Euroopat on e-residentidest enim ettevõtteid loonud hindud: 325 firmat.
    Ukrainas kinnisvara- ja automüügi portaale haldava ettevõtte RIA.com Marketplaces OÜ juhatuse liige Artjom Umanets ütles, et Ukraina e-residentide nimekiri täieneb ka edaspidi edukate Ukraina IT-ettevõtetega, mis soovivad areneda.
    "Muidugi on raskusi Eesti pankadega, kus mitteresidentidest asutajatega ettevõtetel on keeruline pangakontosid avada. Siiski – see, et 99% kõikidest toimingutest saab teha veebis, kaalub üles vähesed miinused. Loomulikult tuleb märkida, et Ukraina ja Eesti vahel on topeltmaksustamise tõkestamise leping, mis on tähtis täielikult seadusliku tegutsemise vaatepunktist," selgitas Umanets.
    Veebilehe e-resident.gov.ee alusel on praegu e-residente ligi 55 000. Veel 2017. aastal oli see näitaja pisut üle 14 000. Programmi viie toimimisaasta jooksul on kõige rohkem taotlusi esitanud ja positiivseid vastuseid saanud Soome kodanikud (4768 ehk 10,16% kõigist taotlustest). Neile järgnesid Venemaa kodanikud (3596 taotlust ehk 7,66%). Kolmandal kohal on Ukraina kodanikud (3313 ehk 7,06%).
    Loe pikemalt teemaveebist ITuudised.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

Lõuna-Eesti hotellifirma omanik: toetustega on mindud üle piiri
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.