Grand Theft Europe: meilt varastatakse 50 miljardit aastas

Foto: Andras Kralla

Igal aastal varastavad petturid Euroopa Liidu riikidelt kokku hinnanguliselt 50 miljardit eurot käibemaksu, kasutades selleks nn kadunud ettevõtteid ja samu kaupu üha uuesti skeemi paiskavaid karusselle.

Mitmesuguseid tooteid ja teenuseid ringiratast üle riigipiiride keerutades varastavad Euroopa riikide eelarvetest raha nii üksikud sulid kui ka ülimalt organiseeritud kuritegelikud grupid, raha jõuab isegi terroristidele. Trikk on lihtne: nad taotlevad riikidelt tagasi käibemaksu, mida ei ole kunagi tasutud. Maksud tasumata jätnud firmad kaovad nelja tuule poole. Ajaloo suuremaid petuskeeme ja ELi käibemaksusüsteemi probleeme uurisid Saksamaa CORRECTIVi toimetuse koordineerimisel 63 ajakirjanikku kõigist ELi liikmesriikidest ning Šveitsist ja Norrast. Eestist osales uurimuses Äripäev ja avastas, et kuigi meil on pettuste vastu tõhusad relvad ja maksukahju hindame üpris pisikeseks, on Eesti petturid ja tankistid tegusid tegemas piiri taga, samuti ulatuvad siia välismaa hiigelskeemide kombitsad.

1993. aastast alates kehtib Euroopa Liidus ühendusesisene 0-käibemaks, mis tähendab, et üle riigipiiri kaupa liigutades on tehingud käibemaksuvabad. Nii saavad petturid kaupa maksuvabalt liigutada mis tahes ühenduse riikide vahel ja valitud riigis petuskeemi realiseerida. Sageli aetakse riikide ja firmade ahel võimalikult pikaks, et uurijatel või ka heausksetel äripartneritel oleks keeruline pettuse jälile saada.

Kui riigis X on mõnele kaubale kehtestatud pettustevastane pöördkäibemaks (ostja tasub käibemaksu otse riigile), valitakse pettuseks lihtsalt teine riik. Kui riigis Y on maksuamet eriti tüütu ja nõuab käibedeklaratsioonis tehingute või tehingupartnerite andmeid (Eesti ja veel ligi pooled ELi riigid), jälgib reaalajas maksustatavate kaupade transporti (Ungari) või saadab heausksetele firmadele kahtlaste tarnijate kohta hoiatuskirju (Holland), valitakse taas teine riik. Ja nii edasi.

EL otsib lahendust: üks hullem kui teine

Eelneva kontekstis tekib põhjendatud küsimus, miks Euroopa Liidu tasandil petturitele uksi ja aknaid juba kolmandat aastakümmet sulgeda ei suudeta. Põhjus on lihtne: riigid ei saa kokkuleppele ega usalda üksteist.

Arutluse all on olnud peamiselt kaks põhimõttelist muudatust ELi käibemaksusüsteemis. Üks variant on üleüldine ja täielik pöördkäibemaksu kehtestamine ELis ehk siis käibemaksukohustuse liikumine tarneahela lõppu, müüjalt ostjale.

Üleüldise pöördkäibemaksustamise küsimuses ei ole Eesti seisukohta võtnud, kuna seda võimalust ei ole Euroopa Liidu tasandil veel piisavalt analüüsitud. Tegemist oleks senise käibemaksusüsteemi täieliku muutmisega, mistõttu peetakse seda riskantseks. Süsteem peataks küll karussell-pettused, kuid riskikoht oleks nn must ost-müük. Maksu- ja tolliamet on minevikus pöördkäibemaksu kriitikana selgitanud, et seniste nn arvevabrikute ehk fiktiivsete müüjate asemele tuleksid variostjad.

Teine ja tõenäolisem ELi käibemaksusüsteemi reformi variant on praegusega sarnasem, kuid tarnija vastutusele rajanev süsteem, kus eksportiv riik hakkab koguma importiva riigi jaoks käibemaksu. Sisuliselt tähendaks see, et näiteks Eesti tarnija ja Läti ostja vahelise piiriülese kaubatehingu korral peaks Eesti tarnija Lätis kehtiva käibemaksu arvestama ja koguma, Eesti riigile tasuma ning Eesti maksuamet kannaks selle maksuraha edasi Lätti.

Suured ei taha infot jagada

„Valitsus on võtnud seisukoha, et Eesti küll toetab jätkuvalt sihtriigis maksustamist, kuid tarnija vastutuse põhimõtet ei saa me Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud kujul toetada,“ sõnas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla. Ta lisas, et Eesti on nn tarnija vastutuse põhimõtte toetamise seadnud tingimuslikku seosesse nelja olulise nõudmisega. Esiteks, tõhusam riikidevaheline halduskoostöö ja -võimekus. Teiseks, kehtivate käibemaksumäärade lihtne kättesaadavus. Kolmandaks, põhjalik aruanne liidusiseste tehingute kohta. Ja neljandaks, nõrgema maksukogumise võimekusega riikide haldusvõimekuse parendamine.

Uusküla loetletud tingimustest tuleb hästi välja ELi maksupettustevastase võitluse peamine kitsaskoht: liikmesriikide infovahetus, õigemini selle halvavad puudused. Eriti skeptilised on maksuinfo jagamises suurriigid eesotsas Saksamaaga, nii et infovahetuse arendused takerduvad selle taha. Teine võtmekoht on usaldamatus. Kas Saksamaa usaldaks näiteks Kreekat enda käibemaksu kokku koguma? Või Itaalia Lätit? Nagu näha, tulevad lahendused väga raskelt ning seni töötavad petukarussellid sisseõlitatult edasi.

Uurimus Grand Theft Europe

Euroopa ajakirjanike ühine uurimus, mida koordineeris Saksamaa mittetulunduslik uuriva ajakirjanduse toimetus CORRECTIV.

Ajakirjanikud töötasid mh kokku 315 000 lk konfidentsiaalsete materjalidega, sh kriminaaluurimiste materjalid, pealkuulatud kõned, e-kirjad ja ülekanded, mis on olnud seotud suuremate uurimistega eri riikides.

Uurimuses osalesid kõigi 28 ELi liikmesriigi ja Norra ning Šveitsi ajakirjanikud. Enamik ajakirjanikke tegeles projektiga paar-kolm kuud, osa tiimist aga oli teemasse kaevunud oluliselt varem.

Kõik projektis valminud lood leiab lehelt www.grand-theft-europe.com.

Oivik Eesti ja pioneer Tšehhi

Eesti on oma pettustevastaste meetmetega Euroopa oivikute seas. Käibemaksupettustest tingitud maksuauk on meil langustrendis ja riburada on kehtestatud reegleid, mis käibemaksu väljapetmist takistavad.

Pöördmaksustamine ehk kord, kus käibemaksu peab otse riigile tasuma ostja, mitte müüja, kehtib meil mitmesugustele metalltoodetele ja metallijäätmetele, kullale (sh romu- ja investeerimiskuld) ning kinnisasjadele. Käibedeklaratsiooni lisana tuleb aru anda kõigist oma tehingutest ja tehingupartneritest, juhul kui tehingute maht ületab 1000 eurot kuus. Maksuamet võib sisendkäibemaksu tagastamisega intressivabalt viivitada kuni 60 päeva, kui tagastusnõue vajab põhjalikumat kontrollimist. Kütuseäris läks hiljuti käiku tehingute reaalajas jälgimine lisaks varasemale tagatiste süsteemile. Kõige selle taustal käib muidugi ka infovahetus kolleegidega ja erinevad uurimised.

140miljonit eurot oli maksuameti andmetel käibemaksuauk Eestis 2018. aastal (vs. 203 miljonit 2014. aastal). Kogu maksuaugust moodustas see 35%.

Võrdluses teiste riikidega on need meetmed eeskujulikud ja näiteks nn 1000euroste arvete deklareerimise süsteemi on Eesti tutvustanud mitmele riigile, kes on avaldanud soovi meist eeskuju võtta, näiteks Soomele, Leedule ja Norrale, aga ka Singapurile. ELis nõuab erineval moel arvete või tarnijate deklareerimist 13 liikmesriiki, mis aga tähendab, et enam kui pooltes liidu riikides selliseid andmeid ei koguta ja seal on lihtsam maksuameti silmusest läbi pugeda.

Huvitavaks pioneeriks tõotab ELis kujuneda aga Tšehhi, kes soovib Euroopa Liidult rohelise tule saamisel juba järgmise aasta suvel kehtestada vähemalt paariks aastaks, kuni üle-euroopalise uue süsteemini, pöördkäibemaksu eranditult kõigile käibemaksuga maksustatavatele toodetele ja teenustele, mille puhul tehingu maht on 17 500 eurot või enam. Kriitikute meelest ei lahenda ühe riigi pöördkäibemaks kuidagi probleemi kogu ühenduse jaoks, kuid praeguses olukorras võitlebki iga riik iseenda eest.

Üks küsimus

Kuivõrd on Eestis petturite elu raskemaks tegemine toonud kaasa seda, et Eesti petturid toimetavad välismaal, või on Eestis vaid rakuke kogu pettusest, mida on raskem avastada?

Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul

Meil on olemas üksnes sissetulevate õigusabipalvete statistika ning selle põhjal võib öelda, et õigusabipalvete maht on kasvanud 20%.

Kindlasti oli täheldada petturite liikumist naaberriikidesse, kui teatud valdkondadele kehtestati pöördmaks.

Maksukuritegusid on keerulisem avastada, kuna tegemist on peitkuritegudega ning need on aastast aastasse ka üha konspireeritumad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum