Grand Theft Europe: meilt varastatakse 50 miljardit aastas

Mitmesuguseid tooteid ja teenuseid ringiratast üle riigipiiride keerutades varastavad Euroopa riikide eelarvetest raha nii üksikud sulid kui ka ülimalt organiseeritud kuritegelikud grupid, raha jõuab isegi terroristidele. Trikk on lihtne: nad taotlevad riikidelt tagasi käibemaksu, mida ei ole kunagi tasutud. Maksud tasumata jätnud firmad kaovad nelja tuule poole. Ajaloo suuremaid petuskeeme ja ELi käibemaksusüsteemi probleeme uurisid Saksamaa CORRECTIVi toimetuse koordineerimisel 63 ajakirjanikku kõigist ELi liikmesriikidest ning Šveitsist ja Norrast. Eestist osales uurimuses Äripäev ja avastas, et kuigi meil on pettuste vastu tõhusad relvad ja maksukahju hindame üpris pisikeseks, on Eesti petturid ja tankistid tegusid tegemas piiri taga, samuti ulatuvad siia välismaa hiigelskeemide kombitsad.

1993. aastast alates kehtib Euroopa Liidus ühendusesisene 0-käibemaks, mis tähendab, et üle riigipiiri kaupa liigutades on tehingud käibemaksuvabad. Nii saavad petturid kaupa maksuvabalt liigutada mis tahes ühenduse riikide vahel ja valitud riigis petuskeemi realiseerida. Sageli aetakse riikide ja firmade ahel võimalikult pikaks, et uurijatel või ka heausksetel äripartneritel oleks keeruline pettuse jälile saada.

Kui riigis X on mõnele kaubale kehtestatud pettustevastane pöördkäibemaks (ostja tasub käibemaksu otse riigile), valitakse pettuseks lihtsalt teine riik. Kui riigis Y on maksuamet eriti tüütu ja nõuab käibedeklaratsioonis tehingute või tehingupartnerite andmeid (Eesti ja veel ligi pooled ELi riigid), jälgib reaalajas maksustatavate kaupade transporti (Ungari) või saadab heausksetele firmadele kahtlaste tarnijate kohta hoiatuskirju (Holland), valitakse taas teine riik. Ja nii edasi.

Eesti on oma pettustevastaste meetmetega Euroopa oivikute seas. Käibemaksupettustest tingitud maksuauk on meil langustrendis ja riburada on kehtestatud reegleid, mis käibemaksu väljapetmist takistavad.

Pöördmaksustamine ehk kord, kus käibemaksu peab otse riigile tasuma ostja, mitte müüja, kehtib meil mitmesugustele metalltoodetele ja metallijäätmetele, kullale (sh romu- ja investeerimiskuld) ning kinnisasjadele. Käibedeklaratsiooni lisana tuleb aru anda kõigist oma tehingutest ja tehingupartneritest, juhul kui tehingute maht ületab 1000 eurot kuus. Maksuamet võib sisendkäibemaksu tagastamisega intressivabalt viivitada kuni 60 päeva, kui tagastusnõue vajab põhjalikumat kontrollimist. Kütuseäris läks hiljuti käiku tehingute reaalajas jälgimine lisaks varasemale tagatiste süsteemile. Kõige selle taustal käib muidugi ka infovahetus kolleegidega ja erinevad uurimised.

Võrdluses teiste riikidega on need meetmed eeskujulikud ja näiteks nn 1000euroste arvete deklareerimise süsteemi on Eesti tutvustanud mitmele riigile, kes on avaldanud soovi meist eeskuju võtta, näiteks Soomele, Leedule ja Norrale, aga ka Singapurile. ELis nõuab erineval moel arvete või tarnijate deklareerimist 13 liikmesriiki, mis aga tähendab, et enam kui pooltes liidu riikides selliseid andmeid ei koguta ja seal on lihtsam maksuameti silmusest läbi pugeda.

Huvitavaks pioneeriks tõotab ELis kujuneda aga Tšehhi, kes soovib Euroopa Liidult rohelise tule saamisel juba järgmise aasta suvel kehtestada vähemalt paariks aastaks, kuni üle-euroopalise uue süsteemini, pöördkäibemaksu eranditult kõigile käibemaksuga maksustatavatele toodetele ja teenustele, mille puhul tehingu maht on 17 500 eurot või enam. Kriitikute meelest ei lahenda ühe riigi pöördkäibemaks kuidagi probleemi kogu ühenduse jaoks, kuid praeguses olukorras võitlebki iga riik iseenda eest.