Aktsiisilangetus jääb piirikaubanduse vastu lahjaks

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 27. mai 2019 kell 14:07
Kuula
Aktsiisilangetus jääb piirikaubanduse vastu lahjaks
Valitsuse otsus langetada lahja ja kange alkoholi aktsiisi 25% on küll samm õiges suunas, kuid lahja alkoholi puhul võib sellest liiga väheks jääda, et piirikaubandus kaoks.
Alkoholi kokkuostmine Valkas asuvas alkoholipoes Alko 1000 on kestnud juba aastast 2017.Foto: Andras Kralla
Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus otsustas täna langetada selle aasta esimesest juulist alkoholiaktsiisi 25%. A. le Coqi juht Tarmo Noop sõnas, et selline otsus aitab kindlasti taastada kaubandust Põhjarannikul, kuid lõunapiiril see olukorda ei paranda.
„Selleks pidanuks lahja alkoholi aktsiisi rohkem langetama. Kuid ma saan aru, et tegu on poliitilise kompromissiga,“ rääkis Noop.
Tema sõnul ei peaks kange alkoholi aktsiisi üldse nii palju langetama. „Kuid alustuseks asi seegi,“ ütles ta. Kokkuvõttes usub Noop, et järgmisel aastal laekub kindlasti eelarvesse rekordiliselt aktsiisi.
Tõenäoliselt peame kaubavalikut muutma
Sellel aastal on piirikaubandus olnud päris suures kasvus - kasvanud on nii ostude hulk, kui ostukorvi suurus. Arvame, et aktsiiside sellises mahus langetamisega piirikaubandus oluliselt ei kaota. Ilmselt ei jätku seal senine kasv, käibed võivad jääda eelmise aasta tasemele või pisut madalamale. Tõenäoliselt tuleb kaupade valikus teha muudatusi, et pakkuda klientidele lisaks alkoholile ka muud valikut, mida eestlased on juba harjunud Lätist kaasa ostma.
Jätkame oma senist ärisuunda, olulisi muudatusi tegemata. Soodsate äripindade tekkimisel oleme ka seni uusi City- ja SuperAlkosid avanud ning selles suunas me ka jätkame. Eelmisel aastal avasime ühe CityAlko, mis asub Lasnamäe Prismaga ühes hoones. Sellel aastal plaanime kindlasti avada kaks kauplust, kuid täpsematest asukohtadest on veel täna vara rääkida.
Usume, et Eesti kaubandusele saab olema aktsiiside langetamisest kindlasti positiivne mõju. Hindade alandamisest võidavad kõik Aldar Eesti kaupluste kliendid. Spetsialiseeritud alkoholipoode, mis kannavad SuperAlko ja CityAlko kaubamärki, ja asuvad Eesti suuremates linnades, on meil kokku üle kolmekümne, seega, hindade langetamise mõjuulatus on päris lai. Kas Eesti riigi rahanduspoliitikeale antud samm kasu toob, seda mina kahjuks hinnata ei oska.
Marge Uudre, Aldar Eesti OÜ juhatuse liige
Väikepruulijate Liidu juhatuse liikme Enn Pareli sõnul toetab liit aktsiiside langetamist, kuna piirikaubandus on Eesti majandust palju räsinud. „On aeg see ratas tagasi keerata,“ ütles ta.
Siiski juhib väikepruulijate liit Pareli sõnul tähelepanu sellele, et endiselt on lahendamata väiketootjate aktsiisimäära piiri probleem. „Oleme mitme valitsusega seda probleemi arutanud. Eesti väiketootja on kehvas olukorras, kus meie aktsiisipiir on 6000 hektoliitri peal, samas mujal on see määr kordades suurem. Oleme pettunud,“ ütles ta.Parel avaldas lootust, et uus valitsus võtab neid kuulda.
Sõerd: meie langetaks veel rohkem
Reformierakonna liige Aivar Sõerd ütles, et nende erakond esitas sarnase eelnõu aktsiiside langetamise kohta mai alguses. Eelnõude erinevus seisneb vaid selles, et Reformierakonna eesmärk on saada õllekohvri hind võrreldes Läti hindadega väiksemaks kui kaks eurot ja kange alkoholi hinna väiksemaks kui 1 euro. See aga tähendab seda, et lahja alkoholi aktsiisis tuleks langetada rohkem kui valitsuse pakutud 25%.
„Pidanuks langetama hoopis vähemalt 33%,“ ütles Sõerd ja lisas, et Reformierakonna arvutusi toetab ka KPMG tehtud uuring piirikaubanduse kohta.
Seega on Sõerdi sõnul praeguse valitsuse otsuses risk, et piirikaubandus ei pruugi soovitud kiiruses ja mahus kaduda. Samas kange alkoholi puhul peab Sõerd 25% aktsiisilangetust igati piisavaks. „Meie nii suurt langetust ei pakkunudki, sest selleks pole tegelikult tarvidust,“ ütles ta.
Sõerd ütles, et õlu on piirikaubanduse suurim motivaator, seda jooki tuuakse Lätist suurtes kogustes. Sellepärast peab ka hinnaerinevus Läti ja Eestiga olema veelgi väiksem.
Ta lisas, et kokkuvõttes on nii valitsuse kui ka Reformierakonna eelnõude eesmärk sama ja tegelikult peaks neid kahte lihtsalt ühendama. Kuidas eelnõud vastu võetakse, selgub Sõerdi sõnul üsna pea, sest arutused nende üle peaks algama juba järgmisel nädalal.
Piirikauplejatel otsustavad ajad
Saku Õlletehase juht Jaan Härms kiitis juba varem valitsuse plaani alkoholialktsiisi langetada, kuid viitas sealjuures ettevõtjale, kes peavad seetõttu oma äri täiesti ümber vaatama. "Kui aktsiisimäärasid langetatakse piisavalt, et kodumaine kaubandus saab 1–1,5eurose vahega konkureerida, siis liiklus piirile ja sihipärane ostlemine kaob täielikult ära – sinna pole lihtsalt mõtet sõita. See võib löögi alla seada need ärid, mis on sinna rajatud," rääkis ta pikemas intervjuus Äripäeva teemaveebis tööstusuudised.ee.
Härms selgitas, et kui nende kaupluste käive kukub aktsiisimäära alandamise tõttu ja klientide kadumise tõttu 50–80%, siis tekib küsimus, milline on nende tegutsemismudel, et ellu jääda. "Kas nad jäävad avatuks mõned päevad, lühendavad kellaaegasid või tõmbavad sortimendi koomale? Toovad müügile muud kaubad? Hakkavad nad müüma mingeid kuivaineid, jalatseid, riideid?"
Sõnum poliitikutele: aktsiise ei tohiks praegu puutuda
Rahandusministeerium tutvutsas märtsis aktsiisipoliitika mõju uuringut, mille põhjal oleks aktsiisipoliitika üle otsustajatel tegudeks võimalikult hea alus. Uuringu peamine järeldus oli, et piirikaubandust enam tagasi ei pööra ning järske aktsiisimäära tõuse või langetusi teha ei tasu, sest nende mõju on väga raske prognoosida.
Rahandusminister Toomas Tõniste tõdes tookord, et see uuring näitab, et nii mõnigi rumal otsus oleks jäänud omal ajal võib-olla tegemata, kui viis-kuus aastat tagasi enne uut aktsiiside tõstmist oleks saanud kriitikud sellele tugineda.
Tõniste sõnul on aktsiisitõusude kurb õppetund mõnes mõttes hea, sest nüüd nähakse, et ei saa lõputult igasugu makse tõsta ja eeldada, et iga tõus toob kogu aeg suurema laekumise. "Kuskil on piir."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum