Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kaitseväe luurekeskuse ülem: Venemaa saab tõenäoliselt 350 000 sõdurit kokku

    Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.Foto: Liis Treimann

    Venemaa mobilisatsioonist rääkides käib läbi mitmeid numbreid – kas mobiliseeritakse 350 000 inimest või 1,2 miljonit. Tõenäoliselt saadab Venemaa sõdurid rindele kolmes jaos, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

    Luurekeskuse ülema sõnul ei lähe õnneks mobilisatsiooniga kõik nii ladusalt, nagu Venemaa Föderatsioon seda sooviks. Ta märkis, et ei ole täpset arusaama, kui palju inimesi sõtta värvatakse. Samas sõnas Grosberg, et tõenäoliselt saadakse kokku 350 000 inimest. "Me hindame, et sellega probleeme ei ole. Küll on küsimus nende väljaõppes ja kvaliteedis," sõnas ta ja lisas, et pole teada, kuidas mobiliseeritud Vene Föderatsioonis või Ukrainas töötavad.

    Sisu on kättesaadav ainult tellijale.

    logi sisse!

    undefined

      Telli Äripäev
      Jaga lugu:
    • Hetkel kuum
    Seotud lood

    Olulisemad lood

    Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
    Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
    Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
    Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
    Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
    Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
    Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
    Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
    Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
    Reaalajas börsiinfo
    Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
    Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
    Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
    Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
    Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
    Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
    No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
    Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
    Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
    Haljala vald pani vallamaja oksjonile
    Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
    Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

    Olulisemad lood

    Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
    Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
    Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

    Küpsised

    Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

    Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.