Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

Artikkel

- Uudised
- Indrek Lepik
- 22. september 2023 kell 11:51
Kuula
Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ÜRO peaassambleel.Foto: ZUMA Press / Scanpix
Poola on valmis Ukrainale kotti pähe tõmbama. Lisaks: sõda Kaukaasias, riigikapitalism Saksamaal ja puhastustööd Hiina võimuladvikus.
See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.
Uus-vana sõda Euroopa piiril. Aserbaidžaan tungis pärast pikka blokaadi Mägi-Karabahhi. Sõda, mille juured peituvad aastakümnetetaguses konfliktis, on paisanud geopoliitilisse vastasseisu ka Türgi ja Venemaa. Moskva on olnud Armeenia ajalooline liitlane, ehkki selliste sõprade puhul pole vaenlasi vajagi — venelased on müünud relvi ka aseritele. Türklased on seevastu aseritega hõimuvennad ning on toetanud Bakuu ambitsiooni Mägi-Karabahh tagasi võtta.
Selgelt üle mängitud Mägi-Karabahh kapituleerus pärast kaht päeva. Prantsuse tipp-poliitikute sõnul on olnud euroliit silmakirjalikult tagasihoidlik oma hukkamõistus, sest Aserbaidžaan on tõusnud oluliseks energiapartneriks.
Purustused Mägi-Karabahhi keskuses Stephanakertis ehk Xankəndis pärast Aserbaidžaani vägede rünnakut.Foto: Reuters/Scanpix
Von der Leyen Lampedusal. Euroopa Komisjoni president külastas Lampedusa saart, et näidata solidaarsust Itaaliaga, mis on langenud tõsise migratsioonisurve alla. Ühisel pressikonverentsil tõdes peaminister Giorgia Meloni, et migratsioon vajab liiduülest lahendust. Sel aastal on tulnud üle Vahemere juba rohkem kui 125 000 migranti.
Saksamaa on teatanud, et ei võta Itaaliast rohkem põgenikke vastu ning sel nädalal ütles Austria peaminister, et kehtestab piiril Shengeni viisaruumist hoolimata passikontrolli.
Saksamaa tahab tööstust doteeerida. Saksa võimukoalitsiooni kuuluvad rohelised kutsuvad taas üles elektritarbimist doteerima, sest Saksa tööstusele on elekter kolm korda kallim kui ameeriklastele ning vähemalt topelt sellest, mida maksavad poolakad-prantslased. Majandusminister Robert Habecki sõnul viib praegune olukord tööstuse lahkumiseni.
Ukraina sõja tõttu on Euroopa Liidu riikidel veel aasta lõpuni õigus oma majandust nõnda doteerida, ent ka sellest hoolimata pole Berliinil koomale tõmmatud eelarves ruumi sadadesse miljarditesse ulatuvaks toetusskeemiks.
Puhastus Hiina valitsusaparaadis. Hiina kaitseminister Li Shangfu on järjekordne ohver Pekingi võimuladviku maadejagamises. Enne teda kadus suvel orbiidilt välisminister Qin Gang. Lisaks on saanud ametist priiks kaks raketivägede kindralit. Hiina riigipea Xi Jinping on viimastel aastatel üha jõulisemalt haaranud komparteis võimu, vangistades seejuures oma poliitilisi konkurente. Enamasti hõlmavad skandaalid süüdistusi korruptsioonis.
Gaasilahendus Austraalias. Chevroni LNG-tööstuses, millest sõltub hinnanguliselt 7 protsenti globaalsest pakkumisest, leidsid tööandjad ja töövõitjad üksmeele, tänu millele lõppes sealne streik. Töötajad alustasid streiki juba ülemöödunud nädalal, sest nõudsid palgatõusu, mida USA kapitalil töötav ettevõte polnud valmis pakkuma.
FOOKUSES: Poola kruvib pingeid, Zelenskõi Washingtonis ja India palgamõrtsukad Kanadas
Poola kruvib pingeid
Tüli Poola ja Ukraina vahel on järsult eskaleerunud. Nimelt keelas möödunud reedel Euroopa Liidu reeglitele vilistades Poola Ukraina vilja impordi, mille järel kaebas Kiiev Varssavi peale Maailma Kaubandusorganisatsioonile.
Seepeale teatas aga Poola võimupartei, et ei saada rohkem Ukrainale relvi. Ehkki peaminister Mateusz Morawiecki püüdis anda teatele nüanssi, väites, et otsus peegeldab rohkem seda, kuidas Ukraina saab kõrgtehnoloogilisemat relvastust, mida Varssavil endal tingimata pole, ei näe pilt hea välja.
Kiiev võistleb praegu tähelepanu nimel Poola üldvalimistega. 15. oktoobril otsustavad poolakad, kas jätkavad 2015. aastast riiki valitsenud Õiguse ja Õigluse parteiga või lubavad võimule eurofiilsema Donald Tuski, kes veab opositsioonilist Kodanike Platvormi.
Äripäeva raadio “Globaalse pilgu” saates tõdes Eesti Varssavi saatkonna asejuhina töötanud Heiti Mäemees, et valimistel on panuseks küsimus Poola õigusriigi tulevikust.
Zelenskõi Washingtonis
Volodõmõr Zelenskõi oli sel nädalal New Yorgis ja Washingtonis, et osaleda esmalt ÜRO peaassambleel ning seejärel kohtuda USA tipp-poliitikutega. Olgugi et USAs on Ukraina toetamine niisamuti parteipoliitilise võitluse küsimus, naasis Zelenskõi Atlandi tagant siiski lubadusega järjekordsest abipaketist.
Võrreldes möödunud aastaga, mil Zelenskõi samuti Kongressis käis, on aga seadusandliku kogu alamkoda läinud vabariiklaste kätte. Häälekaimad neist on seadnud Ukraina toetamise kahtluse alla.
Zelenskõi sõnum rahvasaadikutele ei jätnud tõlgendamiseks palju ruumi: ilma teie toetuseta me selle kaotame sõja.
India palgamõrtsukad Kanadas
Kanada ja India vahel on tekkinud suur diplomaatiline tüli seoses India diplomaatide väidetava seotusega Hardeep Singh Nijjari nimelise sikhi separatisti tapmisega Kanadas.
Kanada peaministri Justin Trudeau sõnul on tapmise taga India riiklikud struktuurid. Oma väite tõestuseks sõnas Trudeau, et tal on üheselt mõistetavad luureandmed selle kohta.
Oma muret on väljendanud ka Joe Biden, kes on püüdnud Indiat hoida Ukraina sõjas Lääne poolel.
Mida toob tulevik?
USAs terendab järjekordne valitsemiskriis. Juhul kui vabariiklased omakeskis kokkulepet ei leia, läheb föderaalvalitsus septembri lõpus lukku. Kokkulepe on vabariiklaste taga, sest neil on esindajatekojas enamus. Partei kõige äärmuslikumad liikmed näevad selles aga võimalust demokraatidele “ära panna”. Seni on suutnud rahvasaadikud viimasel minutil alati kokku leppida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum