Artikkel
  • Kuula

    Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

    Liibüas otsitakse endiselt ellujäänuid, kuid karmimate hinnangute järgi võib olla hukkunud üle 20 000 inimese. Foto: AP/Scanpix

    Euroopa Komisjon asus Hiina vastu rünnakule. Lisaks: Põhja-Aafrikat raputas järjekordne looduskatastroof, Põhja-Korea diktaator külastas ametivenda ning Poola ja Ukraina tüli süveneb.

    See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.
    Kui möödunud nädalal raputas Vahemere lõunarannikut äge maavärin, milles on hukkunud mitu tuhat inimest, siis veelgi suuremad purustused ja inimohvrid tõid endaga Liibüa üleujutused. Ei maksa arvata, et selle kaose eest ei taha inimesed üle mere Euroopasse põgeneda.
    Meeletu tragöödia Liibüas. Järsult alanud üleujutus on tapnud Itaaliast üle Vahemere lõunasse jäävas Liibüas vähemalt viis tuhat inimest. Tõenäoliselt on hukkunuid veel oluliselt rohkem, sest kümned tuhanded on endiselt teadmata kadunud. Üleujutustes hävis kaks tammi, muutes Derna-nimelises sadamalinnas tänavad ajutiselt kiirevoolulisteks jõgedeks. Katastroofi lahendamist raskendab asjaolu, et riiki valitseb kaks üksteist mitte tunnustavat valitsust.
    Põgenikud lammutavad Itaalias. Viimase paari ööpäevaga on jõudnud Itaalia Lampedusa saarele üle seitsme tuhande põgeniku. Kohalikud ütlevad, et ehkki nad on põgenikke alati avasüli vastu võtnud, on saar täielikus kriisis – kohalik põgenikekeskus suudab majutada üksnes 400 inimest. Ebanormaalsed olud on tekitanud kokkupõrkeid põgenike ja politsei vahel. Alates aasta algusest on tulnud üle mere pea 125 000 põgenikku – kaks korda rohkem kui aasta eest. Sel nädalal teatas Saksamaa, et peatab ajutiselt Itaaliast põgenike ümberasustamise.
    Diktaatorid omavahel. Põhja-Korea valitseja Kim Jong-un külastas sel nädalal Venemaal Kaug-Idas asuvat Vladivostoki, kus ta kohtus oma ametivenna Vladimir Putiniga. Ametlikke kokkuleppeid kohtumiselt ei tulnud, kuid teadaolevalt tahab saada Putin Kimilt mürske, mida kulub venelastel niisama hulgaliselt kui ukrainlastel. Kim saabus kohtumisele kurikuulsas soomusrongis ning kutsus Putinit Pyongyangi külla.
    Rootsi tõstab järsult kaitsekulutusi. Eesti läänenaabrite kaitse-eelarve kasvab tuleval aastal 2,2 miljardi euro võrra, tõstes üle pika aja rootslaste kaitsekulutused rohkem kui kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Kulutuste järsu tõusu taga on relvastuse hankimine. Nii ulatuslikult pole rootslased uusi relvi hankinud 1950. aastatest saati.
    Läti sai uue valitsuse. Lõunanaabrid said sel nädalal ametisse uue valitsuse, mida juhib Evika Siliņa. Endine valitsusjuht Krisjānis Kariņš sai uues koalitsioonis välisministri portfelli. Valitsuse moodustavad peaministripartei, tsentristlik Uus Ühtsus, konservatiivne maaerakond Roheliste ja Põllumeeste Liit ning sotsiaaldemokraatlik Progressiivid.
    Sanna Marin lahkus parlamendist. Põhjanaabrite endine peaminister taandus lõplikult Soome poliitikast, kui parlament kinnitas tema loobumise valimistel saadud mandaadist. Marin, kelle juhitud sotsiaaldemokraadid jäid valimistel napilt võidust ilma, asub tööle Briti endise peaministri Tony Blairi organisatsioonis, kus tema ametinimetuseks on strateegiline nõunik. Põlissoomlaste rahvasaadiku Juha Mäenpää sõnul oleks valijad teinud ehk teise valiku, kui oleksid teadnud, et Marin poliitikasse ei jää.

    FOOKUSES: Euroopa lahing Hiina vastu, naftaturu võbelused ja õitsev kokaiiniäri

    Von der Leyeni aastakõne

    Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas töönädala keskel oma aasta olulisima kõne. Sakslanna keskendus suurele hulgale teemadele: rohemajandusele, Euroopa Liidu laienemisele (nii Ukraina ja Moldova kui ka Lääne-Balkani suunal), aga ka sotsiaalsele õiglusele ja isegi tehisintellektile. Kõige jõulisema avalduse tegi ta Hiina pihta.

    “Maailmaturg on täis odavaid Hiina elektriautosid. Nende hind on kunstlikult madal tänu ulatuslikele subsiidiumidele … Täna saan ma teatada, et komisjon alustab subsiidumidevastast uurimist elektriautode suhtes, mis tulevad Hiinast,” lausus von der Leyen.

    Uudisele on juba valuliselt reageerinud nii Peking kui ka osa Saksa tööstuslobist. Nimelt mõjutaksid potentsiaalsed vastusammud just Saksa autotööstust, mille suurim turg on Hiina. Samal ajal hõõrusid käsi prantslased, kes olid lobistanud enne kõnet just sellist seisukohta. Prantsuse autotööstuse jaoks on Hiina märksa väiksem turg – Stellantis (Peugeot, Citroën) ja Renault kaotaksid oluliselt vähem kui Volkswagen.

    Nafta hind kerib üles

    Must kuld, mille hind näitas veel mõni nädal tagasi taandumise märke, krutib taas ülespoole – saja dollari piirini barreli kohta. Kõrge hinna taga on Saudi Araabia otsus tootmist madalal hoida.

    Bloombergi kolumnist Javier Blas viitab lisaks tootmise vähendamisele sellelegi, et kõrbekuningriik saab naftabarrelit kõrgemalt hinnastada, sest hinnavahe toornafta ja bensiini-diislikütuse vahel on viimasel aastal oluliselt kasvanud. Nõudlust rafineeritud kütuste järele on kõvasti, aga rafineerimisvõimekust napib.

    Kui muidu kauplevad Saudi naftabarrelid etaloni Brendi suhtes pigem allahindlusega, siis nüüd on müügihind hoopis omajagu kõrgem. Seni on vahe pealt võtnud kasumi just rafineerijad, kuid nüüd tahab ka Riyadh oma osa saada.

    Blas märgib sedagi, et Saudi nafta on väärtuslik, sest sellest saab diislikütust kõige rohkem. USA kildanaftas on rafineerimise järel diislikütuse osakaal väiksem.

    Naftabarreli hind on tõusnud alates jaanipäevast kolmandiku võrra. Brenti toornafta barrel kerkis äsja üle 90 dollari piiri.

    Colombia kokaiinirekord

    Pablo Escobari sünnimaa Colombia püstitas möödunud aastal selle sajandi kokaiinitootmise rekordi. Võrreldes 2021. aastaga tõusis rekordilselt nii kokataimede pindala kui ka lõpptoodangu hulk. ÜRO andmeil tootsid kolumblased 1,74 tonni kokaiini, mistõttu langes kodumaal hulgihind, aga tõusis sihtturgudel USAs ja Euroopas uimasti puhtus.

    Kokaiiniäri on suur mure Euroopa suurimates sadamates Rotterdamis ja Antwerpenis, kuhu seda tuleb lihtsalt nii palju, et toll ei suuda ka parema tahtmise juures kõike kätte saada. Koos uimastitega on jõudnud Madalmaadesse ka kuritegevust ja jõukudevahelist arveteklaarimist, mis on viinud sadamalinnades tulistamiste ja plahvatusteni.

    Ladina-Ameerika kokaiinitootmine on viimase kümne aastaga kahekordistunud – seda hoolimata USA jätkuvast narkootikumidevastasest sõjast.

    Mida toob tulevik?

    Viljatüli saab hoo sisse. Tänasega kaotab kehtivuse kokkulepe, mille järgi saab Ukraina läänepoolsete naaberriikide kaudu oma vilja eksportida. Kevadel sulgesid Poola ja teised naabrid oma piirid, sest blokaadi taga olevatest Musta mere sadamatest pärit odavam vili hakkas solkima kohalikku turgu. Kui toona saavutati kokkulepe, siis nüüd lubas Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et sõltumata Brüsselist ei lase Varssavi enam Ukraina vilja Poolasse. Selle peale teatas Kiiev, et on valmis esitama kaebuse Maailma Kaubandusorganisatsioonile.
    Chevroni streik jätkub. Streik USA energiafirma Chevron Austraalia LNG-tööstuses laieneb. Veeldatud maagaasi tuleb sealt maailmaturule 7 protsenti, kuid praegu on vähemalt veerand tootmisest häiritud, sest eile teatas üks kahest tööstusest rikkest. Kui viimase nädala on olnud streigid pistelised, siis nüüd lubatakse juba ööpäevaringset tööseisakut.
    Veneetsia maksustab linnaruumi. Juba aastakümneid turistihordide alla mattunud maaliline Veneetsia kehtestab järgmisest aastast päevase linnapileti. Turismihooajal tuleb igal külastajal käia välja viis eurot puhtalt linnaväravast sisse astumise eest. Kruiisituristide hulk on viinud Veneetsia kriisi ning kohalikud võimud on otsinud võimalusi, kuidas aina kasvava inimhulgaga toime tulla.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Vaata, kes käisid tänavu Äriplaanil Suur galerii!
4 viisi, kuidas panna vaba raha kasvama
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõlvarti võit. „Usun, et saime tugevamaks!“
Soome suurtööstur: ma ei mõistnud varem, millised argpüksid venelased on Kiidab Kaja Kallase rahvusvahelist tegevust
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Põhjala pruulikoja juht nägi tulevikku nõukogust teisiti ja lahkus
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.