Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kristjan Pruul
- 26. september kell 13:17
Miljardi euro küsimus: kuidas 2025. aasta eelarves moos kommi sisse saadakse
Kaja Kallas rääkis kuluralli pidurdamise eelarvest. Viimased kaks Kallase valitsuse eelarvet olid koos lisaeelarvetega kokku 3,5 miljardi euroga miinuses. Foto: Andras KrallaPaljukirutud 430miljonine tundmatu maks ületulevaks aastaks on vaid pool rehnungist, ületuleva aasta eelarvekavas on veel sadu miljoneid tundmatuid ridu, mille juures koalitsioon on praegu ühel nõul ainult sellel, et ollakse eri nõul.
Uues eelarves jõudis valitsus vaevu kokkuleppele jõuda, kui juba põhjustab küsimusi see, kuidas täpselt kavatsetakse ületulevaks aastaks leida lisavahendeid ja -kärpeid miljardi euro eest või kas tegelikult poleks lisaraha vaja isegi 1,3 miljardit eurot.Mõningast valgust sellele küsimusele heitis nii tänane pressikonverents kui ka värske riigi eelarvestrateegia dokument, kust muu hulgas selgub, et keskkonna ja taastuvenergeetika pealt kavatseb riik koguda 180 miljonit eurot lisaks.Tänavu tehti tulevaks aastaks eelarvepositsiooni parandamiseks otsuseid kokku 500 miljoni euro eest, rääkis peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) valitsuse pressikonverentsil. Riigikaitse, sisejulgeoleku ja kas või IKT-investeeringute jaoks on ületulevaks aastaks ikkagi vaja leida veel vähemalt 430 miljonit eurot. Seda "julgeolekumaksu" alles arutatakse, tõdes ta ning keeldus kuidagi täpsemalt defineerimast, milliste võimaluste vahel isegi valik võiks olla.Margus Tsahkna, Mart Võrklaev, Kaja Kallas, Lauri LäänemetsFoto: Andras KrallaRiigieelarve ja eelarvestrateegia
Erinevalt riigieelarvest ei ole riigi eelarvestrateegia seadus, vaid lihtsalt arengukava. Selles kirjapandu ei ole valitsuse jaoks siduv. Ometi annab see aimu valitsuskoalitsiooni poliitilisest suunast või vähemalt sellest, et kui mõnest tulureast loobuda, siis kui palju tuleks kuskilt mujalt juurde leida, et sarnaste eelarveliste eesmärkideni jõuda.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles, et valitsus ei tahtnud Vihulas tõesti habeme- või koeramaksu kehtestada, aga laias laastus on valida: kas kärpida jõuliselt neid teenuseid, mida inimesed on harjunud riigilt saama – sotsiaaltoetuseid, tervishoidu – või teha lõpuks debatt, kust uus raha leitakse.Aga peame siis debatti. Kust tuleb raha, kuhu kaob tolm, kuidas saada komm moosi sisse. Vabandust, moos kommi sisse.
Margus Tsahknavälisminister, Eesti 200Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
- TOP
- Toomas Kelt
- 11. november kell 13:35
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 19. oktoober kell 11:00
- TOP
- Indrek Kald
- 28. oktoober kell 13:00
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi