Automaksust loodetav summa kasvas kahekordseks

Eestist on saanud paljuski Euroopa „romula“, kuhu saab vabalt tuua avariilisi ja muidu kahtlase taustaga pruugitud sõidukeid. „Need on probleemid, mis vajaksid kiiresti lahendamist, kuid nendega automaksu kavandades ei arvestata,“ nentis AMTELi tegevjuht Meelis Telliskivi saates „Logistikauudised eetris.“

Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.

Rahandusministeerium pole otsustanud, kas automaksu suurus võiks sõltuda lisaks muule sellest, kui koguka neljarattalisega sõidetakse, küll on selge, et vanemate autodega sõitjatele tehakse soodustus ning regionaalseid erisusi ei looda.

Automaks, mis püüab näha ja arvestada sõiduki keskkonnamõju võimalikult laialt, teenib rohe-eesmärki paremini. Päris head maksumudelit pole Eestis aga veel üles leitud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?