Artikkel
  • Kuula

    Neli parimat praktikat oma ettevõtte kasvatamiseks

    Eero Sikka juhtis Telias ärikliendi äri ning on seejärel konsultandi ja coach’ina toetanud organisatsioone nende tulemuslikkuse kasvatamisel viimased 10 aastat. Tal on kogemusi suure hulga organisatsioonidega 10 erinevas riigis Euroopas ja Aasias. Eero on oma ettevõttega Äripäeva 2023 koolituste TOP-i võitja.

    Mida õpetatakse ärikoolides – kas strateegiat või selle elluviimist? Peamiselt esimest, eeldades, et kui plaan on olemas, siis selle elluviimine on vaid vormistamise küsimus. Iga juht loomulikult teab, et see on tõest väga kaugel. Minu igapäevatöö organisatsioonides on seotud fookuse seadmise ja selle elluviimisega ning oma kogemusest võin öelda, et raamat „Ettevõtte kasvatamine“ on suurepärane praktiline töövahend, mis aitab nii plaani seada kui ka seda päriselt ellu viia. Olen seda soovitanud paljudele juhtidele seetõttu, et Harnish ja tema meeskond on teinud tervikliku töövahendi, kus räägitakse ühes raamatus nii inimestest, strateegiast, elluviimisest kui ka rahast. Allpool toon neli praktilist mõtet raamatust, millest minu kogemusel juhtidel kõige rohkem kasu võiks olla.

    Loo üheleheküljeline strateegiaplaan
    Väiksematel organisatsioonidel strateegiline plaan tihti puudub. Suuremate puhul, tihti ka avalikus sektoris, tehakse strateegiaperioodil valmis suur plaan, mis seejärel sahtlisse lükatakse, et tavapärase eluga edasi minna. Hea organisatsioon suudab oma strateegia lihtsalt ja lühidalt ühele lehele ära mahutada. Minu kogemusel peaks strateegiline selgus vastama minimaalselt järgmistele küsimustele:
    1. Missioon – miks me oleme olemas? Kuidas maailma paremaks muudame?
    2. Põhiväärtused – kuidas me käitume? Mis on meie kultuuris teistmoodi kui mis tahes teises ettevõttes?
    3. Äridefinitsioon – mida me teeme? (1–2 lauset nii, et vanaema ka aru saaks)
    4. Eristuvus – kuidas me õnnestume? Mida teeme tunduvalt paremini/teistmoodi kui konkurendid?
    5. 3–5 aasta strateegilised eesmärgid
    6. Käesoleva kvartali/aasta fookus. Vastab küsimusele, millele keskendumine viib meid kasvuga seotud eesmärkideni.
    7. Standardsed operatiivsed mõõdikud (EBITDA, käive, jne)
    Värba isikuomadusi, mitte oskuseid
    Inimesed värvatakse reeglina oskuste tõttu ja saadetakse minema isikuomaduste tõttu. Isikuomadused on ka need, millega on väga keeruline midagi ette võtta. Teadmisi ja oskuseid saab seevastu endas alati arendada. Seetõttu tuleks värbamises lähtuda neljast kriteeriumist (just selles järjekorras).
    1. Tahe. Soov olla tulemuslik, tegutseda julgelt, olla õppimisvõimeline ja innovatiivne.
    2. Väärtused. Sobivus kultuuriga – kas inimese väärtus kattub meie põhiväärtustega?
    3. Tulemused. Kas suudab saavutada oodatud tulemusi?
    4. Oskused. (Kõige vähem oluline, sest enamik oskusi vajab iga viie aasta tagant värskendamist.)
    Tee inimestega iganädalasi üks ühele vestluseid
    Inimesed liituvad ettevõtetega. Nad lahkuvad juhtide tõttu. Kontoritesse ei ole vaja tasuta lõunaid ega joogatunde, vaid häid coach’ivaid juhte. Uuringud näitavad, et 70% töötajate pühendumisest on seotud juhi juhtimistegevustega. Iganädalane üks ühele sessioon oma tiimiliikmetega on eduka liidri üks kõige olulisemaid tegevusi. Kui küsin juhtide käest, et kas sul on oma inimestega selline vestlus, siis öeldakse, et mul pole seda vaja, suhtlen oma inimestega niikuinii kogu aeg. Juhid kahjuks ei mõista, et see ei ole tavapärane operatiivne vestlus. See on koht, kus saab kord nädalas n-ö südamest südamesse rääkida. Küsida oma kolleegilt: kuidas sul päriselt läheb ja kuidas ma sind aidata saan? See on koht kuulamiseks ja coach’imiseks, mitte ülesannete jagamiseks.
    Käivita fokuseeritud koosolekute rütm
    Koosolekute rütmi mõte on toetada prioriteetide saavutamist:
    1. Igapäevane 5–10 min stand-up taktikaliste küsimuste arutamiseks, mis aitab ebaõnnestumisi vältida ja ettenägematuid võimalusi kiiresti ära kasutada. Tavaliselt säästab igapäevane koosolek ca tunni ebavajalike meilide ja segamiste arvelt.
    2. Iganädalane koosolek. 45–60 min arutelu prioriteetide edenemise ülevaatamiseks ja meeskonna kollektiivse aju kasutamiseks ühe või kahe põhiteema käsitlemisel.
    3. Juhtkonna kuukoosolek. Pool päeva kestev koosolek, kus juhid saavad kokku, et vahetada infot ja ühiselt tegeleda ühe või kahe suure väljakutsega, mis nõuavad mitme tunni pikkust pingutust.
    4. Kvartali ja aasta planeerimiskoosolekud. Ühe kuni paari päeva pikkune majast väljas koosolek, kus lepitakse kokku järgmise kvartali/aasta fookus.
    Kui oleks juhtimise kontekstis valida vaid üks raamat, mida 2024. aastal lugeda, siis selle raamatu võiks kindlasti esikohale seada. Tutvu lähemalt siin.
  • Hetkel kuum
Saagu Eestist tõeline kaitsetööstuse maa
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soodsalt kauniks tehtud korter tõi investorile superhosti tiitli Pärast 1000eurost remonti tõusis korteri üür 55%
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Veeberite Giga kaotas maksuvaidluse ka teises kohtuastmes
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.