Euroopa Liit vajab investeeringuid majanduskasvu ja konkurentsivõime parandamiseks, kuid küsimus, kes selle kinni peaks maksma, meenutab finantskriisi-aegseid vaidlusi.
- Peaminister Kristen Michal soovitas eelmisel nädalal ELi tippkohtumisel ettevõtete aruandluskohustust vähendada Foto: Gaetan Claessens/valitsuse kantselei
Eelmisel reedel Budapestis kohtunud ELi juhid, kes tulid kokku, et arutada Donald Trumpi valimisvõitu, leinata Euroopa manduvat konkurentsivõimet ja kaaluda võimalikke lahendusi, leidsid koosolekulaua äärest eest kaks vana sõpra.
Üks neist oli Mario Draghi, endine Euroopa Keskpanga president, kelle teeneks loetakse euro päästmist 2010.–2012. aasta finantskriisi ajal, mis seadis ohtu ühisvaluuta säilimise. Nüüd veab ta eest liidu tööstusstrateegia kapitaalremonti, mis muutub aina pakilisemaks ajal, mil Trump valmistub pöörama Ameerikat protektsionistlikuma kaubanduspoliitika kursile.
Teine vana sõber on sellesama finantskriisi vaim – tollal süüdistasid kokkuhoidlikud rikkad põhjapoolsed riigid oma pillavamaid ja võlgades lõunapoolseid liitlasi ELi vedamises majanduslikku hukatusse ning surusid abi vajavatele riikidele peale ränkraskeid tingimusi.
800
miljardit eurot aastas peaks Euroopa Liidus investeerima, selgub Mario Draghi raportist. Summa, mida ei olda nõus katma eelarve ega laenu teel.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.