Hasartne mäng parandab vormi

Artikkel

- Vabalt
- Triin Adamson, kaasautor
- 19. oktoober 2014 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hasartne mäng parandab vormi
Marek SusiFoto: Andras Kralla
Lauatennisetrenn vabastab mängija päeva jooksul kogunenud pingetest. Harrastajad peavad mängu üheks paremaks aktiivse puhkamise vormiks, mille boonuseks on füüsiline ja emotsionaalne rahulolu.
Kuidas lauatennisega algust teha?
Niisamamängimiseks on vaja ainult partnerit, lauda, reketit ja palli. Kui on tahe minna süvitsi, peab arendama end ka tehniliselt, füüsiliselt ning mentaalselt. Eesti Lauatenniseliidu veebilehelt leiab infot treenimisvõimaluste ja võistluste kohta. Tasub liituda mõne kodulähedase klubiga, et tagada pidev treenimisvõimalus.
Investeering. Ei nõua suurt raha. Tehases liimitud reket algajatele maksab 10–15 eurot. Oma laua soetamine on aga juba suurem investeering. Lisaks baasvarustusele tuleks juurde arvestada ka lisavarustus, nt jalanõud ning riietus.
Varustuse hinnad, eurodes
Lauad: 200–2000
Alused: 17–3500
Sulepea alused: 15–230
Kummid: 10–60
Reketid: 7–220
Tennised: 35–140
Dressid: 30–120
Särgid: 10–70
Püksid: 15–40
Spordikotid: 10–120
Reketikotid: 5–35
Lisaks liimid, puhastusained, võrgud, pallid, tablood, piirded jms.
Mängukohad. Lauatenniselaudadega saale pole just palju, alaga tegelevaid klubisid on aga 37. Üha rohkem on laudu ka linnaruumis, nt parkides.
Treeningvõimalused
Tallinn: LTK Kalev,Nõmme Spordiklubi, www.nommespordiklubi.eeLauatennisekeskuse Spordikool, www.lauatennisekeskus.ee
Tartu: Spordiselts KALEV,www.tartukalev.ee
Viljandi: Viljandi LTK Sakala,
www.ltksakala.ee
Maardu:Maardu Lauatenniseklubi
Viru-Nigula:Viru-Nigula Spordiklubi
Võru: Võru Lauatennise Selts
Võistlused. Osaleda saab klubide korraldatud turniiridel, Eesti meistrivõistlustel, Tartu ja Sakala karikasarjas ja mälestusturniiridel. Harrastajatele on rahvapinksi turniirid. Turniirid on nii reitingus kohtadel 100–200 olijatele kui ka neile, kes veel edetabelisse jõudnud pole. Osalustasu ühel võistlusel täiskasvanute vanuseklassis 8 eurot.
Allikas: Eesti Lauatenniseliidu juhatuse esimees Marko Männik, www.pingpong.ee
Sirelt OÜ omanikku Aare Lehtsit on lauatennis köitnud juba lapsest saati. “Päris esimesed liigutused sai tehtud külapoistega aega veetes umbes kümne aasta vanuselt,” märkis Lehtsi. Tol ajal oli lauatennisepalli tagaajamine üks vaba aja veetmise vorme. Lauad ja reketid olid küll kehvavõitu, aga pallitunnetus saadi siiski kätte. See tunnetus on säilinud praeguseni.
Kuna Lehtsi on terve elu aktiivselt ka teiste spordialadega tegelenud, aitab lauatennis praeguses vanuses kehalist vormi säilitada.
Lehtsi sõnul on lauatennis küllaltki emotsionaalne mäng. “Lauatennisetrennis on võimalik vabaneda päeva jooksul kogunenud pingetest,” selgitas ta ja lisas, et lauatennist kui mängu saab vaadelda kui üht paremat aktiivse puhkuse veetmise vormi, mille boonuseks on füüsiline ja emotsionaalne rahulolu.
Võistlused suurendavad kogemustepagasit. Praegu on Lehtsi Kuressaare lauatenniseklubi Tops aktiivne liige. Tema sõnul on klubis toredad kaaslased ning hea mängutase. Lisaks treeningutele käib Lehtsi ka võistlustel – kokku ligi 20 võistlust aastas Eesti erinevates kohtades.
“Turniiridel saan suhelda ja paremust mõõta mitmesuguse tasemega mängijatega,” lausus Lehtsi. Võistlused on tema jaoks tähtsad, sest iga võistlusega suureneb ka kogemustepagas.
Ka NordDoor OÜ juhatuse liige Andrus Allikoja on olnud lauatennisega seotud pikemat aega. “Kuni 18. eluaastani tegelesin lauatennisega väga aktiivselt Eesti koondise tasemel, kuid paar aastat hiljem pidin karjääri lõpetama,” selgitas Allikoja. “Tuli valida, kuhu pärast keskkooli õppima ja tööle minna. Paraku kõike korraga enam teha ei jõudnud.”
Sellest hoolimata on talle lauatennisepisik külge jäänud. “Eks see ole ikka nii, et kui lapsepõlves on mannapuder meeldinud, siis meeldib ka täiskasvanueas,” ütles Allikoja.
Andrus Allikoja sai lauatennisepisiku oma isalt Peeter Allikojalt, kes oli tuntud lauatennisetreener ja sporditegelane. “Isa ajas poisid majade vahelt kokku, et neid pättustest eemale hoida, ning pani lauatennist mängima,” selgitas Allikoja uhkusega. “Kuigi kõik tahtsid esialgu pigem jalgpalli mängida, ütles isa selle peale, et mis jalgpall, võtke reket kätte.” Nii hakatigi viiekorruselise paneelmaja keldrikorrusel harjutama.
Praegu on Allikoja Viljandi lauatenniseklubi Sakala juhatuse liige. Iga päev ta enam trenni ei tee, kuid kaks korda aastas käib mängimas võistlustel. Samuti käib ta võistlusi vaatamas, et olla kursis, kuidas mängitakse ning kellel mis tase on.
Hasart on garanteeritud. Lauatennis on Allikojale meele järgi eelkõige seetõttu, et see on võistluslik – hasart on garanteeritud, sest pole standardseid olukordi. “Süües kasvab isu, sest kaotada ei meeldi mitte kellelegi,” märkis Allikoja. Samuti on spordiala individuaalne, mis tähendab, et ei pea sõltuma teiste meeskonnaliikmete tegemistest ning pole lähikontakti. Lisaks on see väga hea enesevalitsuse ning vastupidavuse proovikivi.
AB Rent OÜ osanik Marek Susi jõudis lauatennise juurde lapsepõlves samuti lauatennisetreeneri Peeter Allikoja mõjul. “Võin kindlalt väita, et enamik Viljandist pärit alla 40aastased lauaten
nise harrastajad on alustanud sealt keldrist,” selgitas Susi.
Pärast kooli võeti sõbrad kaasa ning mindi mängima. Enamasti veedeti terved õhtud palli tagudes, kuid vahel ka lausa päevi järjest.
Susi sõnul teeb lauatennise põnevaks just see, et mäng pole üksluine. Vastupidi – lauatennis on kiire ning põnev. “Niisama toksima minna ei saa mitte kunagi, alati tuleb hasart, kes võidab,” lisas Susi.
Samuti pole lauatennis tänapäeval kallis hobi. Varustust on vaja minimaalselt ning seetõttu on mäng ka laiemale üldsusele kättesaadav.
Murrab eelarvamusi. Susi ütles, et teda köidab lauatennise juures kõige rohkem just hasart ning seltskond, kes lauatennist mängimas on. Ta toob ilmeka näite, kuidas ükskord sattus ta Hallistesse mängima. “Õhtul kella seitsme ajal kogunesid kokku küla mehed koos oma lastega, panid lauad püsti ning muudkui hakkasid taguma,” kirjeldas Susi.
Tema jaoks oli vaatepilt uskumatu, kuna neile meestele otsa vaadates oleks võinud eeldada, et nad rüüpavad õhtuti pigem diivanil õlut, kui et lauatennist mängivad. Aga tegelikkus oli hoopis vastupidine – terve õhtu mängiti lauatennist. “Minu jaoks oli see kõige ehedam näide, kui kirju on lauatenniseseltskond,” lisas Susi.
Emotsionaalne nauding
Urmas King, ASi Timmon omanik
Jõudsin lauatennise juurde pisut erandlikul viisil – kogu meie lasteaiarühm viidi trenni. Sellest ajast alates olen lauatennise juurde pidama jäänud. Tegemist on suurepärase ning värvilise mänguga. Lauatennise mängimiseks ei pea olema ainult väga hea reaktsioon ning suurepärased oskused, vaid tuleb olla ka psühholoog. Vastase käike tuleb alati sammuke ette näha. Mäng pakub eelkõige emotsionaalset naudingut. Ning olgem ausad, pea viiekümneaastane mees peab end vahel liigutama ka.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Sport
Hetkel kuum