Targemat parlamenti, palun!

Eelmise hooaja Eduka Eesti võitja, Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas pakkus välja kehtestada parlamendiliikmetele senisest rangemad hariduslikud nõuded, välistamaks olukorda, kus riigikokku satuvad vaevalt 21aastaseks saanud ilma igasuguse hariduse ja elukogemuseta inimesed, tühise häältesaagiga pealegi. Kõrgharidus ja 30 eluaastat oleks riigikokku pääsemise tingimus. Ministrite suhtes on autor veel nõudlikum: eeldatav peaks olema magistrikraad, vähemalt viis aastat juhtimiskogemust, 35 eluaastat.

Ettevõtja Jüri Mõis on Tanilasega igati nõus. „Praegu arvatakse, et parlament peab olema läbilõige rahvast.  Et kui pool rahvast on rumalavõitu, siis peab ka pool parlamenti olema samasugune.“ Mõisa meelest tuleks seda ettepanekut rakendada terves Euroopas. Ettepanekut kiidab ka ettevõtja ja investor Heldur Meerits. „Kõhkleja võiks arvata, et see ei välista kaabakate parlamenti pääsemist,“ arutleb ta. „Kuid senine tegevus näitab kandidaadi kvaliteeti. Ka on sellisel inimesel rohkem kaotada kui broileril.“

Meerits juhib tähelepanu ideega kaasneva põhimõttelisele probleemile: kas valijal on tarkust õige kandidaat ära tunda. Teise võimaliku vastuargumendi sõnastab suhtekorraldaja Janek Mäggi: haridust ja haritust ei saa mõõta ainult tsensuste kehtestamisega. „Meil on olnud kõrghariduseta ministreid, kes on olnud palju targemad kui mõned doktorid,“ tuletab ta meelde. „Vaja on muidugi ka targemat rahvast. Sest iga parlament või valitsus on nii hea kui on rahvas.“

Hindajad tõstavad esile sotsiaaldemokraatide nimekirjas riigikokku kandideeriva Ott Pärna kirjutist „Kümme sammu majanduskasvuni“. „Teemavalik on erakordselt täpne - Eesti kõige suurem häda on majanduslik seisak ning selle vastu tuleb võidelda," märgib Mäggi. „Kuigi osa pakutud sammudest on pisut loosunglikud, on nende hulgas ka neid, millega tuleks kindlasti tegeleda,“ lisab PwC Eesti juht Ago Vilu. „Mulle isiklikult on südamelähedased punktid  professionaalne ja koondatud vastutusega riigifirmade valitsemine ja kapitalituru arendamine.“

Mõis seevastu jääb Pärna suhtes skeptiliseks. “Valimispropaganda maiguga inimlikke püüdlusi kajastav ülevaade,“ nendib ta. „Kõige ettevaatlikum oleksin e-residentsuse propageerimisel, et seda ei hakataks pidama mingiks nn hübriidsõja alustamise vormiks. Avalike teenuste eksport  tähendab ju klassikaliselt sõjalist sissetungi, ja küllap  Putin tahaks Eesti e-agressiooni pärast agressorriigiks kuulutada.“

Hindajatele jäi positiivses mõttes silma Kalvar Saadi kirjutis tuumaenergiast kui Eesti tulevikust. „Olen samuti  tähele pannud, et tuumaenergeetika riske  kardetakse rohkem kui asi väärt,“ lausub Jüri Mõis. „Tšernobõli õnnetuse probleemid olid palju väiksemad kui  tolleaegsed kuulujutud. Sama lugu paistab olevat ka Fukushimaga, kuigi seal on järelduste tegemiseks liiga vara. Hea n-ö tagatasku ettepanek.“ Ka Mäggi leiab, et Saadil on põhimõtteliselt õigus, aga argumentatsioon ei ole piisavalt mõjus. „Tuumaenergia puhul ei ole küsimus tõhususes, vaid just nimelt keskkonnariskides. Jaapani katastroof muutis vähemalt mõneks ajaks suhtumisi isegi suures tööstusriigis Saksamaal,“ selgitab ta. 

Kiidusõnu pälvib Mariann Jürioru kirjutis "Lubage läbi kukkuda!", mis manitses koolisüsteemi õpilastele rohkem andma teist ja kolmandatki võimalust, selle asemel et noor inimene kohemaid läbikukkunuks kuulutada. „Jumala õige, et ebaõnnestumistest õpitakse,“ nõustub Mõis. „Täiskasvanutel on klassitunnistuse asemel isiklikud majandusaasta aruanded. Eks needki jagune headeks ja halbadeks.“ Ka Meerits möönab, et tähelepanek on õige. Mäggi seevastu leiab, edukultuse suhtes ei peaks nii kriitiline olema. „Edu on ainus, mis tuleb iga hinna eest saavutada,“ rõhutab Mäggi. „Kõik “feilimised” peab siiski keegi kinni maksma. Maksumaksja seda vaevalt tegema peaks.“

Ago Vilu tunnistab, et talle meeldib kõige rohkem Jaak Roosaare pensionifondide revolutsiooni idee, aga kuna enamik artiklis nimetatud fonde on tema juhitava ettevõtte kliendid, siis ei tahaks ta sel teemal lähemalt sõna võtta. Mõis tunnistab, et tal on fondidega täpselt samasugused kogemused nagu Roosaarel -  tootlus kulub põhiosas halduritasudeks. „Proovisin ise olla enda fondide "mittetulunduslikuks halduriks", aga tulemus oli veel kehvem,“ lisab ta eneseirooniaga. Roosaare ettepanek on tähelepanuväärne ka Äripäeva meelest: tänases lehes arutlevad selle üle valdkonna eksperdid.

Ott Pärna, 10 sammu majanduskasvuni

Lihtsam väike- ja maaettevõtlus, ümberõppeprogramm; IT- ja ettevõtlusõpe, Eesti kasvuettevõtete paradiisiks, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, uuel tasemel välismajandusdiplomaatia, terviklikult arendatud ja toimiv kapitaliturg jt.

Toomas Taube, Riigikogu valimised tasuliseks

Kehtestame valimistasuks kümme eurot. Valimistasu maksev valija vajab veenvat põhjust minna valima.

Jaak Roosaare, Pensionifondid vajavad revolutsiooni

Vaja on mittetulunduslikku fondihaldurit. Fond kuulub investoritele, teenustasud läheksid osakuomanike vahel jagamisele. Lihtsam viis seda teha on moodustada riiklikult reguleeritud pensionifond. Lubada 100% aktsiariski võtvad fondid. 

Tarmo Tanilas, Magneteid peab leiduma ka Tallinnas väljas

Ettepanek suunata kolmandik füüsilise isiku tulumaksust kohalike omavalitsuste tasandil piirkonnale, kus inimene lõpetas oma põhikooli. 

Heigo Kaldra, Lõpetame töö võimaldamise lisamaksustamise

Teistest piirkondadest tulevatele töötajatele majutust ja transporti pakkuvad ettevõtted võiks vabastada erisoodustusmaksust.

Tarvo Vaarmets, Loome mentorportaali

Eestis võiks luua mentorportaali, kus üksteiselt õppides ja üksteist õpetades arendame oma teadmised ja oskused uuele tasemele.

Kalvar Saad, Tuumaenergia on Eesti tulevik

Põlevkivist elektrienergia tootmine on ökoloogiline krahh Eesti loodusele, vajaksime hoopis tuumaelektrijaamu. See on palju odavam, keskkonnasõbralikum, usaldusväärsem, ohutum ja ökonoomsem.

Mariann Jüriorg, Lubage läbi kukkuda!

Kui kool edastab õpilastele sõnumi, et ebaõnnestumine on halb, siis ei saa neist kunagi ettevõtjaid. Tegelikult peaks ebaõnnestumise kaudu olema võimalik õppida, kuidas järgmisel korral paremini teha. Innovatsioon vajab „feilimist.

Andrus Järve, Ettevõttepension päästab rohkem kui vanaduspõlve

Ettevõttepensionisüsteemi rakendumine muudaks ettevõtted tugevamaks ning peataks heade spetsialistide lahkumise nii ettevõttest kui ka riigist.

Anne Piirsalu, Põhitoiduainetele väiksem käibemaks

Põhitoiduained, mis on töötlemata ja mida inimesed peaksid sööma iga päev, võiks olla maksustatud väiksema käibemaksuga, näiteks 10%. 

Kaitseväe reservis olijatele mootorsõidukijuhi tervisetõendi nõudest loobumine säästaks aastas üle kahe miljoni euro.

Jaano Martin Ots, Piirideta e-Eesti sündigu!

Liigume e-residentsusest edasi piirideta e-Eesti poole, mille ainulaadsuseks on tänapäevane ning üle kogu maailma ulatuv riigiteenus.

Tarmo Tanilas, Eesmärk: maailma harituim parlament

Maailma harituim parlament on sõnum nii kohalikele kui ka rahvusvahelisele kogukonnale, et Eestit juhivad targad ja tublid isiksused, kes teevad mõistlikke seaduseid ja majandusotsuseid.

Käimas on kolmas hooaeg.

Lõpptähtaeg: 28. veebruar 2015

Peaauhind: 10 000 eurot

Teine koht:  3000 eurot

Kolmas koht: 2000 eurot

Võitja 2014: Tarmo Tanilas, „Seame sisse pensionikonto“

Võitjad 2013: Heiki Urbala, "Meie esimeseks võõrkeeleks saagu Python", Jaak Ennus „Õpetame kõik lapsed programmeerima“

Äripäeva koostööpartnerid: Danske Bank, Saku Õlletehas, Mootor Grupp, Tallinna Kaubamaja, Elion ja EMT