Põllumeeste mure - Rail Baltic

Raplamaa Raikküla vallavalitsus leiab, et Rail Balticu trassi tõttu saab häiritud või isegi hävitatud taluperede tootmistegevus. Näiteks Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks.

Kehtna vallas asuva tõuloomakasvatajate ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kuna raudtee jookseb ka nende vallast läbi, siis nad peavad sellel asjal silma peal hoidma. "Otseselt praegu Rail Baltic meie maid ei hõlmanud, aga ega me lõppotsust veel ei tea, see tuleb tõenäoliselt jaanuaris," märkis Bulitko. "Selge on see, et see tehakse ära," lisas ta.

Bulitko sõnul on nad koosolekutel ja võimalikel aruteludel kohal käinud ja oma arvamust ka avaldanud. "Ise küsimus on, kui palju neid asju kuulda võetakse," kahtles ta.

Ühistu juht lisas, et kui raudtee hakkab põllumaad läbi lõikama ja mingid kinnistud kannatavad, siis sa võid ju kompensatsiooni saada, aga kui piirkonnas on intensiivne äritegevus ja pole võimalik põllumaad juurde saada, peab maad vaatama kuskile kaugemale.

"Üks asi on kompensatsioon, aga teine asi on, kas saab oma äritegevusega jätkata või mitte. Talunikel on maad vähem kui suurel ettevõttel," märkis Bulitko.

Eile Rail Balticu avalikustamise ja avalike arutelude esialgseid tulemusi tutvustanud Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et nad alles vaatavad, kuidas neid kahjusid kompenseeritakse. "Milline mõju see on riigi eelarves, seda ei oska praegu öelda,"  ütles Sirp.

Metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Ott Otsmanni sõnul pole ettevõtted Rail Balticu murega nende poole pöördunud.

Autor: Indrek Kald, Alyona Stadnik