• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumeeste mure - Rail Baltic

    Seoses Rail Balticu kavandamisega on raudteeprojekti mõju kartvad ettevõtjad küsinud majandusministeeriumilt, kuidas riik seda kompenseerida kavatseb. Suurem osa neist on põllumajanduse või metsanduse valdkonnast.

    Raplamaa Raikküla vallavalitsus leiab, et Rail Balticu trassi tõttu saab häiritud või isegi hävitatud taluperede tootmistegevus. Näiteks Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks.
    Kehtna vallas asuva tõuloomakasvatajate ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kuna raudtee jookseb ka nende vallast läbi, siis nad peavad sellel asjal silma peal hoidma. "Otseselt praegu Rail Baltic meie maid ei hõlmanud, aga ega me lõppotsust veel ei tea, see tuleb tõenäoliselt jaanuaris," märkis Bulitko. "Selge on see, et see tehakse ära," lisas ta.
    Bulitko sõnul on nad koosolekutel ja võimalikel aruteludel kohal käinud ja oma arvamust ka avaldanud. "Ise küsimus on, kui palju neid asju kuulda võetakse," kahtles ta.
    Ühistu juht lisas, et kui raudtee hakkab põllumaad läbi lõikama ja mingid kinnistud kannatavad, siis sa võid ju kompensatsiooni saada, aga kui piirkonnas on intensiivne äritegevus ja pole võimalik põllumaad juurde saada, peab maad vaatama kuskile kaugemale.
    "Üks asi on kompensatsioon, aga teine asi on, kas saab oma äritegevusega jätkata või mitte. Talunikel on maad vähem kui suurel ettevõttel," märkis Bulitko.
    Eile Rail Balticu avalikustamise ja avalike arutelude esialgseid tulemusi tutvustanud Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et nad alles vaatavad, kuidas neid kahjusid kompenseeritakse. "Milline mõju see on riigi eelarves, seda ei oska praegu öelda,"  ütles Sirp.
    Metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Ott Otsmanni sõnul pole ettevõtted Rail Balticu murega nende poole pöördunud.
    Loe pikemalt tänasest Äripäevast.
    Autor: Indrek Kald, Alyona Stadnik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.