Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taavi Rõivas: erivajadustega inimeste palkamine on vajalik

    Erivajadustega inimeste tööturule kaasamine on Eestile suur potentsiaal, milleks on vaja läbi viia laiaulatuslik töövõimereform, ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas.

    Sotsiaalminister ja Reformierakonna uus peaministrikandidaat Taavi Rõivas tutvustas täna Tuulelohe Lennu konverentsil plaanitavat töövõimereformi.
    „Tõepoolest pole täna just kõige tavalisem päev sotsiaalministrina,“ alustas Rõivas kõnet. „Aga kui peaks olema põhjust ja võimalust luua järgmist valitsust, siis peaks see kindlasti olema näoga tööandja poole.“
    Rõivase sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi järgi aastatel 2011-2019 juurde vaja umbes 140 000 uut töötajat, samas on praegu riigis ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes kaks kolmandikku sooviks tööd teha. „Tööjõupuudus kummitab meid nüüd rohkem kui kunagi varem ja selle lahendus on tõsine töövõimereform,“ ütles ta.
    Rõivase sõnul on praeguse tööturu korralduse suurimaks probleemiks passiivsus. „Inimene, kelle töövõime langeb, läheb tööhõiveametisse, kus määratakse talle mingisugune kindel protsent ja ta hakkab teatud summat kuus pangaarvele saama. Laias laastus riigi suhe töötajatega siin lõppebki,“ selgitas ta.
    Reformiga muudetaks töötukassa asutuseks, mis hakkab töövõimetuspensionäridele pakkuma kindlaid ja konkreetseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks. Kui praeguses olukorras on tööandjal majanduslikult mõistlikum terve ja erivajadusega inimese vahel valides palgata terve inimene, siis Rõivase sõnul on reformi eesmärk edaspidi sajaprotsendiliselt tööandjale kompenseerida puuetega inimeste palkamisega seotud kulud.
    „Ka praegu on võimalus 75 protsendi ulatuses kompensatsiooni saada ja innustame tööandjaid seda kasutama,“ märkis ta. „Reformi käigus avarduvad võimalused kõvasti.“
    Reformi teine eesmärk on investeerida inimestesse ja nende tervisesse. Näiteks tõstetaks praegu erivajadustega inimestele mõeldud rehabilitatsiooniteenust kahelt miljonilt eurolt kuuele. Abivahendite, nagu näiteks ratastoolide jm investeeringuid tõstetaks ligi miljoni euro võrra 2,9 miljonini.
    Rõivase sõnul on reformi suurim muutus see, millise pilguga inimesi vaadatakse. „Me ei taha enam mõõta nende puudusi, vaid pakkuda reaalset lahendust. Reformi läbiviimine tooks üksjagu suurt väljakutset töötukassale, kelle ülesandeks saab välja selgitada, millised on erivajadustega inimeste tugevad ja nõrgad küljed, milliseid töid nad suudavad teha,“ märkis ta.
    Rõivase sõnul ei makstaks tulevikus enam ka pensioni, vaid töövõimetoetust. „Suurt sellest ei muutugi, aga toetus hakkab sõltuma inimese sissetulekust. See peaks olema motivatsiooniks, et inimesed kasvataksid ise tahet tööd otsida ja teha,“ märkis ta.
    Rõivas täpsustas, et ta ei pea silmas tõsiste puuetega inimesi. „Kõigil tuleb silme ette viusaalpilt kuulmispuudest, liikumise, nägemise või vaimupuudest. Aga 100 000st on umbes kolmandik üldse mitte puuded, vaid psüühikahäired. Teisel suurel puuetega inimeste rühmal on luu- ja liigesepuue. Nende töövõimekus on küll langenud, kuid mitte nii palju, et nad töötada ei saaks,“ ütles ta.
    Reformi elluviimiseks on Rõivase sõnul investeeringuks 200 miljoni euro väärtuses Euroopa Liidu vahendeid. Kui praeguse skeemi järgi kulub 2023. aastaks töövõimetuspensionäride peale 437,4 miljonit eurot, siis reformi jõustudes oleks see summa 391,4 miljonit.
    „Palju suurem võit kui see on aga terve ühiskond. Praegu on meil liiga palju inimesi, kes sõltuvad toetustest,“ märkis Rõivas. „Erivajadustega inimeste kaasamine tööturul on Eestile suur potentsiaal.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Dmitri Kuznetsov: teeme pensionisüsteemi täiesti vabatahtlikuks
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Nullist peaaegu miljoni juurde: Rahakratt jagab teekonnal kogutud õppetunde “Nädalas tohin kulutada 225 eurot”
Rahakratt on Eesti finantsmaastikul silmapaistev isik, sest ta varjab oma tegelikku identiteeti tuvimaski taha. Tema eesmärk on olla keskmise eestlase rahakoti peegel ja päris elu näide, kuidas keegi hakkab nullist liikuma paremale finantsjärjele.
Rahakratt on Eesti finantsmaastikul silmapaistev isik, sest ta varjab oma tegelikku identiteeti tuvimaski taha. Tema eesmärk on olla keskmise eestlase rahakoti peegel ja päris elu näide, kuidas keegi hakkab nullist liikuma paremale finantsjärjele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Juhtimispsühholoog: tihti ei tulda emotsionaalse koormusega toime
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
Enefit Greeni murdunud tuulik maksis aktsionärile osa dividendist
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Kogemuslugu: väikese sõiduulatusega elektriautoga Eesti talves
Äripäeva raadio toimetaja Gregor Alaküla soetas vastu talve elektriauto, mida on esimesest päevast peale kesise sõiduulatuse pärast valjult kritiseeritud ja … on senimaani rahul.
Äripäeva raadio toimetaja Gregor Alaküla soetas vastu talve elektriauto, mida on esimesest päevast peale kesise sõiduulatuse pärast valjult kritiseeritud ja … on senimaani rahul.
Jaanuaris jaemüügi langus süvenes
Tänavu jaanuaris kahanes tööstuskaupluste eestvedamisel müügikäive jaekauplustes 7 protsenti, mis on veel rohkem, kui oli detsembris.
Tänavu jaanuaris kahanes tööstuskaupluste eestvedamisel müügikäive jaekauplustes 7 protsenti, mis on veel rohkem, kui oli detsembris.
Kapitooliumi hõivamine Narva moodi: haiglajuhi vallandamine tõi inimesed tänavale
Päev enne seda, kui Narva haigla juhiks sai Üllar Lanno, üritasid linnapea lukustatud uste taga peetud koosolekule sisse pääseda meeleavaldajad, kes protestisid haigla endise juhi vallandamise vastu.
Päev enne seda, kui Narva haigla juhiks sai Üllar Lanno, üritasid linnapea lukustatud uste taga peetud koosolekule sisse pääseda meeleavaldajad, kes protestisid haigla endise juhi vallandamise vastu.