Taavi Rõivas: erivajadustega inimeste palkamine on vajalik

Rõivase sõnul on praeguse tööturu korralduse suurimaks probleemiks passiivsus. „Inimene, kelle töövõime langeb, läheb tööhõiveametisse, kus määratakse talle mingisugune kindel protsent ja ta hakkab teatud summat kuus pangaarvele saama. Laias laastus riigi suhe töötajatega siin lõppebki,“ selgitas ta.

Reformiga muudetaks töötukassa asutuseks, mis hakkab töövõimetuspensionäridele pakkuma kindlaid ja konkreetseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks. Kui praeguses olukorras on tööandjal majanduslikult mõistlikum terve ja erivajadusega inimese vahel valides palgata terve inimene, siis Rõivase sõnul on reformi eesmärk edaspidi sajaprotsendiliselt tööandjale kompenseerida puuetega inimeste palkamisega seotud kulud.

„Ka praegu on võimalus 75 protsendi ulatuses kompensatsiooni saada ja innustame tööandjaid seda kasutama,“ märkis ta. „Reformi käigus avarduvad võimalused kõvasti.“

Reformi teine eesmärk on investeerida inimestesse ja nende tervisesse. Näiteks tõstetaks praegu erivajadustega inimestele mõeldud rehabilitatsiooniteenust kahelt miljonilt eurolt kuuele. Abivahendite, nagu näiteks ratastoolide jm investeeringuid tõstetaks ligi miljoni euro võrra 2,9 miljonini.

Rõivase sõnul on reformi suurim muutus see, millise pilguga inimesi vaadatakse. „Me ei taha enam mõõta nende puudusi, vaid pakkuda reaalset lahendust. Reformi läbiviimine tooks üksjagu suurt väljakutset töötukassale, kelle ülesandeks saab välja selgitada, millised on erivajadustega inimeste tugevad ja nõrgad küljed, milliseid töid nad suudavad teha,“ märkis ta.

Rõivase sõnul ei makstaks tulevikus enam ka pensioni, vaid töövõimetoetust. „Suurt sellest ei muutugi, aga toetus hakkab sõltuma inimese sissetulekust. See peaks olema motivatsiooniks, et inimesed kasvataksid ise tahet tööd otsida ja teha,“ märkis ta.

Rõivas täpsustas, et ta ei pea silmas tõsiste puuetega inimesi. „Kõigil tuleb silme ette viusaalpilt kuulmispuudest, liikumise, nägemise või vaimupuudest. Aga 100 000st on umbes kolmandik üldse mitte puuded, vaid psüühikahäired. Teisel suurel puuetega inimeste rühmal on luu- ja liigesepuue. Nende töövõimekus on küll langenud, kuid mitte nii palju, et nad töötada ei saaks,“ ütles ta.

Reformi elluviimiseks on Rõivase sõnul investeeringuks 200 miljoni euro väärtuses Euroopa Liidu vahendeid. Kui praeguse skeemi järgi kulub 2023. aastaks töövõimetuspensionäride peale 437,4 miljonit eurot, siis reformi jõustudes oleks see summa 391,4 miljonit.

„Palju suurem võit kui see on aga terve ühiskond. Praegu on meil liiga palju inimesi, kes sõltuvad toetustest,“ märkis Rõivas. „Erivajadustega inimeste kaasamine tööturul on Eestile suur potentsiaal.“