Väikeehitiste ja väikesemahuliste remonttööde teostamiseks ehitusluba vaja ei ole ning piisab kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. Suuremate kui 60 m2 ehitiste puhul on vajalik loa taotlemine.
Tehnilise Järelevalve Ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuulingu sõnul on ehitusluba tarvis üle 60 m2 ehitise puhul nii selle püstitamisel, lammutamisel, laiendamisel kui ka rekonstrueerimisel. "Väikeehitiste puhul, mis ei ole avalikkusele suunatud ja mille ehitusalune pindala on 20-60 m2 ja kõrgus ei ületa 5 m, esitatakse ehitusloa taotluse asemel kirjaliku nõusoleku taotlus," selgitab ta.
Alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitise puhul peab omanik ehitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. "Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna aga õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata," rõhutab Tuuling.
Loa väljastab kohalik omavalitsus või Tehnilise Järelevalve Amet
. "Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub," selgitab Tuuling. "Seevastu püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet."
Ehitusloa saamiseks tuleb esitada vormikohane ehitusloa taotlus, esitada ehitusprojekt kahes identses eksemplaris - üks kooskõlastuste originaaltemplitega ja teine koopia. Tuulingu sõnul peab ehitusprojekti olema kontrollinud selle ala vastutav spetsialist. Tasuda tuleb ka riigilõiv ning esitada energiamärgis, kui see on nõutud.
Uued tingimused nõuavad uut luba
. Enne ehitusloa taotlemist peaks teadma, et ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. "Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva," täpsustab Tuuling, lisades, et ehitise omanik esitab enne ehitustöödega alustamist kohalikule omavalitsusele nõuetekohasel vormil teatise ehitamise alustamise kohta.
"Ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, juhul kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused," räägib Tuuling. "Näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad."
Suuremal ehitisel suurem riigilõiv
. Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 127,82 eurot ja lisaks veel 0,31 eurot iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna.
"Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks," lisab Tuuling. "31,95 eurot tasutakse riigilõivu aga juhul, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks või ehitise lammutamiseks." Ta märgib, et kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
Hetkel kuum
“Üks-kaks last peaks olema töötaval inimesel miinimum.”
Ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul alates korrektsete dokumentide esitamisest.
Ehitajad hoolikad.
NCC Ehitus AS-i juhataja Toomas Alle ütleb, et ehitajatena kontrollivad nad alati enne ehitustöödega alustamist vajalike lubade, sealhulgas ka ehitusloa olemasolu. "Olukorda, kus tööde käigus oleks selgunud ehitusloa puudumine, ei ole meil õnneks ette tulnud," kinnitab ta. "Küll aga oleme aeg-ajalt kokku puutunud tellijatega, kellel on soov alustada ehitustöödega võimalikult kiiresti ning enne ehitusloa kättesaamist."
AS Harju Ehituse tegevdirektor Aavo Teder märgib, et nende ehitusobjektide puhul, mida nemad on ehitanud, on ehitusluba olnud vajalik ja selle olemasolu on nad ka alati kontrollinud. "Kui ehitusluba ehituse alustamise hetkeks ei ole, siis on lükkunud ehituse alustamine edasi," kinnitab ta.
Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on vajalik, kui:
" muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega,
" püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd,
" asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid,
" asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
Allikas: TJA
Kes peab ehitusluba taotlema?
" Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
" Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.
" Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kes on kaldakinnisasja omanik või hoonestaja.
Allikas: TJA
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!