Eks iga maksu- ja tolliametiga seostuv asi tekitab ettevõtjates algul veidi hirmu. Nii ka justiitsministeeriumi plaan muuta äriseadustikku nii, et edaspidi hakkaks majandusaasta aruannete esitamist kontrollima maksuamet. Oluline on aga teada saada, mida ikka täpselt teha tahetakse.Kui eesmärk on see, et maksuameti infosüsteem hakkab ainult kirju saatma ja sunniraha nõudma, siis on ju ükskõik, kes selle töö ära teeb. Kui see töö tellitakse maksuameti süsteemist, siis on ka kulude kokkuhoid.Aga äkki mõeldakse hoopis kogu majandusaasta aruandega edastatava info kontrollimist maksuameti poolt? Sellele viitab ministeeriumi vihje, et aruannete kontrolli kaudu on võimalik parandada aruannete kvaliteeti. See mõte tundub esmapilgul küll tagasiminek meie algusaegadesse, kus aruanded esitatigi maksuametisse ning valitses maksude kesksus. Kui maksud olid õiged, oli ka kõik muu õige. Võimalik on ka see, et maksuameti juurde luuakse vastav üksus, kes hakkab esitatavaid andmeid üle kontrollima, näiteks pangalaenude kajastamist, omakapitali nõuetele vastavust jne.Kindlasti on meil põhjust olla uhke selle süsteemi üle, mille Eesti riik on suutnud maksu- ja tolliametis välja arendada. Siit tuleneb ka soov vastavasse süsteemi järjest asju juurde pookida. Töötajate register on ühendatud haigekassa süsteemiga ja statistikavalitsuse soovunelm oleks ka enda andmekogumist kuidagi elektroonilisele maksusüsteemile külge haakida. Nüüd siis ka ositi äriregister…Tegelikult tuleks aga välja jõuda põhjusteni, miks majandusaasta aruandeid hiljem esitatakse või ei esitata üldse. Lihtne oleks näiteks registrite ja infosüsteemide keskuse süsteemis teha väli, kuhu hilinemise korral põhjus märgitakse. Samuti pole välistatud, et aruande mitteesitajad ootavad lihtsalt likvideerimisotsust. Praegune likvideerimiskord vajaks kindlasti lihtsustamist ühemehefirmade ning mõtlematult viie minutiga ja ilma kapitalita asutatud firmade puhul, kes pole tegevust alustanudki.