• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kümme sammu majanduskasvuni

    Ott PärnaFoto: Andras Kralla

    Sotsiaaldemokraatide nimekirjas riigikokku kandideeriv ettevõtja ja majandusekspert Ott Pärna visandab Eduka Eesti konkursi raames majanduskasvuks vajalikud kümme sammu.

    Rääkides ettevõtjate või ekspertidega, ütlevad kõik kui ühest suust – olematu majanduskasv, lihtsakoeline majandusstruktuur ja rikastest riikidest umbes kolm korda madalamad palgad teevad Eesti tänase olukorra ning tulevikuväljavaated üha keerulisemaks. Mis oleks, kui võtaks kätte ja paneks Eesti majanduse kasvama?
    Superlahendust ei ole. Saksamaad peeti 2003. aasta kevadel “Euroopa haigeks meheks”. Enam kui neli miljonit sakslast (11,6 protsenti tööjõust) elas töötu abiraha peal ja valitses üldine arvamus, et tööhõivet ei suudeta kunagi taastada. Kümnend hiljem võib Saksamaad oma rekordilise tööhõive ja madalaima noorte tööpuudusega pidada üheks vähestest Euroopa tervetest meestest. Mitmed riigid uurivad nüüd pingsalt sakslaste Agenda 2010 nimelist plaani ja otsivad sealt kuldmune. Mida seal ei ole. Plaani tegemist juhtinud Volkswageni endine personalidirektor Peter Hartz on suurettevõtjalikult öelnud, et püssis peab olema palju täpselt sihitud haavleid. Osa neist ebaõnnestub, osa õnnestub. Kuid vaid nii on lootust suuremat muutust saavutada. Sama reegel kehtib ka Eesti majanduskasvule tugeva impulsi andmisel. Kusjuures, me peame seda tegema negatiivsete trendide foonil – väljaränne, vananemine, peamiste eksportturgude stagneerumine, julgeolekuväljakutsed jne.
    Uueks kasvuks vajalikud kümme sammu:
    1.        Lihtsam väike- ja maaettevõtlus – vähendame bürokraatiat, lihtsustame asjaajamist ning kutsume majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures ellu selle eest vastutava ja ettevõtjate eest seisva ettevõtluse ombudsmani ametikoha.
    2.        Kutseõppekeskuste ja rakenduskõrgkoolide kaudu ulatusliku ümberõppeprogrammi “Tark Eesti” käivitamine – selle kaudu anname ühiskonnale kindlust, et inimestel on parema palgaga töökohad ja ettevõtjatel tuleviku tarvis vajalike oskustega töötajad.
    3.        Erinevatel haridustasemetel ja valdkondades IT- ja ettevõtlusõppe – ainult nii saame üle ettevõtete arengut pärssivast IT- inimeste põuast, süstime igasse eestimaalasse ettevõtlikkust ja ambitsioonikust ning suurendame hea palga teenimise võimalusi.
    4.        Eesti kasvuettevõtete paradiisiks – soodustame igal viisil tehnoloogiaettevõtjate Eestisse tulemist, luues nn start-up viisa ja EASi ning erasektori koostöös välistalentide sisseelamist toetava agentuuri; hoolitseme riskikapitalifondide kapitaliseerituse eest ning toome koos ettevõtjatega Eestisse rahvusvahelisi tehnoloogiasündmusi.
    5.        Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond – lükkame tagant ülikoolide rahvusvahelistumist, toome ettevõtlusõppesse maailmakogemusega professoreid, käitame vähemalt kaks ühisõppeprogrammi maailma tippülikoolidega ning rajame koostöös erainvestoritega äriturismi elavdamiseks rahvusvahelise konverentsi- ja messikeskuse.
    6.        Uuel tasemel välismajandusdiplomaatia – teeme välisturgudel tegutsejatest, nii organisatsioonidest kui inimestest, koos erasektoriga ühtse meeskonna – Team Estonia. Selle ülesanne on toetada senisest professionaalsemalt eksportivaid firmasid ning teha ühiselt jõulist tööd tarkade välisinvesteeringute ja tasuvate töökohtade Eestisse toomisel.
    7.        Määrata 10 miljoni e-residendi projekti eest vastutavaks konkreetne organisatsioon – ainult nii saame olla kindlad, et me kasutame oma võimalused riigina rahvusvahelise digitaalturu keskpunktiks, nö “eLuksemburgiks” või “eDelaware'ks", saamisel ära, kuid ei võta eRiigi kuvandi ja turvalisusega liigseid riske.
    8.        Roheline tuli era- ja avaliku sektori koostööplatvormide arenguks (nt FinanceEstonia, MedicineEstonia) – oleme keerukamate majandusvaldkondade arendamisel ja nendes ekspordi kasvatamisel edukad vaid ühiselt ning eesmärgipäraselt tööd tehes.
    9.        Professionaalne ja koondatud vastutusega riigifirmade valitsemine, mis suurendab ettevõtete vahelist sünergiat ning mõju riigi majandusele – riigifirmade osakaal majanduses on arvestatav, mistõttu peavad nad oma rolli majandusarengus paremini välja kandma ja eksportturgudele laienemisel targalt ning tasakaalukalt käituma.
    10.     Terviklikult arendatud ja toimiv kapitaliturg – seisame firmadele kapitali kättesaadavuse, eraisikute hoiustele investeerimisvõimaluste pakkumise ning pensioniraha kodumaale jätmise eest.
    Peame panema paika strateegia, kuidas kujundada Tallinnast Läänemere regiooni rahvusvahelise äri tõmbekeskus ja kasvatada pealinna kõrvale näiteks viis piirkondlikku spetsialiseerunud kasvukeskust. Tallinnas toodetakse 49% Eesti SKPst (koos Harjumaaga 60%). Eesti ei saa mitte kunagi rikkaks, kui meie pealinn oluliselt rahvusvahelisemaks ja välistalentide arvelt suuremaks ei kasva. Tegemist on ainukese linnaga, mis peab suutma konkureerida näiteks Helsingi, Kopenhaageni ja Amsterdamiga. Tallinn on täna rahvusvahelises linnade indeksis koos Vilniusega suhteliselt taga, gamma tasemel. Meist eespool gamma+ on näiteks St Peterburg ja Bristol; beeta- Riia ja Sofia; beeta Helsingi ja Oslo; beeta+ Kopenhaagen ja Rooma; alfa- Praha, Stockholm ja Varssavi; alfa Frankfurt, Amsterdam ja Moskva; alfa+ Singapur, Šanghai ja Dubai. Maailmamajandust juhitakse kahest alfa++ tipplinnast, milleks on London ja New York.
    Piirkondlike kasvukeskuste arendamisel on oluline luua nendesse tehtavate investeeringute vahel (transport, koolivõrk, kutseõppekeskuste arendamine jne) maksimaalselt sünergiat. Näiteks kui Rail Baltic otsustatakse Pärnu kõrvalt läbi viia, siis ei tohiks koppa maasse lüüa enne, kui leitakse lahendus, kuidas see Pärnumaa SKPd märkimisväärselt kasvatab (tänaselt 4,4 protsendilt Eesti SKPst näiteks 7,0 protsendini).
    Nii Tallinna kui ka regionaalse arengu kindlustamiseks peame töötama välja seda toetava talendipoliitika (sh kõrgharidus, rakendusharidus, ümberõpe ja migratsioon). Samuti on oluline enda pidev võrdlemine parimatega maailmas ja tegevuste jooksev korrigeerimine lähtuvalt konkurentide sammudest. Keskseks peab saama koostöö, kvaliteet ja kiirus kõiges, mida me teeme.
    Eeltoodu elluviimiseks peab ka riik oma tegevusi mobiliseerima, suurendama oluliselt riigisektori analüüsi ja strateegiavõimekust, seda just välisturgudel toimuva paremaks mõistmiseks ja Eesti võimaluste ärakasutamiseks – siin võib võtta eeskuju näiteks Singapurist, Iirimaast või Rootsist. Toodud sammude koordineeritud ja kiireks ärategemiseks peab riigi poolt nimetama konkreetse ja suure mandaadiga vastutaja – see võib olla peaminister koos oluliselt tugevdatud strateegiabürooga, või siis näiteks tähtajaliselt tema kõrvale ametisse nimetatav innovatsiooni- ja arenguminister.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaja Kallas ja Jüri Ratas pole turteltuvid. Ja seda pole vajagi
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
PRFoods võtab Rootsi kalakasvatuse käivitamiseks laenu
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
PRFoods võtab Rootsis miljon eurot laenu kalakasvatuse käivitamiseks, selgub börsiteatest.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
Valitsus jõudis energiameetmetes kokkuleppele
Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele energia hinnatõusu leevendamise täiendavates meetmetes, millega kehtestatakse kodutarbijatele elektri- ja gaasi hinnalagi ning viiakse äritarbijate elektri võrgutasu nulli.
Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele energia hinnatõusu leevendamise täiendavates meetmetes, millega kehtestatakse kodutarbijatele elektri- ja gaasi hinnalagi ning viiakse äritarbijate elektri võrgutasu nulli.