• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sven Sester: Reform vaid kritiseerib teiste ideid

    Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester.

    Kui rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond) hindab IRLi maksupakkumist rumaluseks, siis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri (IRL) arvates puudub Reformierakonnal endal plaan madalat palka saavate inimeste maksukoorma vähendamiseks sootuks.

    IRL pakkus madalapalgaliste maksuvabastuse välja pika analüüsi ja maksuspetsialistide osalusel tehtud eeltöö tulemusena. Vähe teenivate inimeste maksukoormuse langetamist on Eestile soovitanud nii IMF, Euroopa Liit kui ka OECD, sest lisaks perede toimetuleku parandamisele tõstab see inimeste motivatsiooni töötada.
    See meede soosib inimeste ise hakkamasaamist. On mõistlik, et riik ei koguks maksu toimetulekuraskustes inimestelt, kellele ta teisalt peab sotsiaaltoetusi andma. Tahame, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast väärikalt ära ega peaks sõltuma toetustest. Sotsialistidele pole see plaan mõistetavalt meeltmööda, kuna selles pole kohta toetusi lubava poliitiku jaoks. Reformierakonnal segab IRLi pakutav maksureform aga heietamast juttu sellest, et Eesti parim võimalus on kindlalt edasi stagneeruda.
    Maris Lauri arvamusloo põhjal näib, et uus rahandusminister on eelmiselt ülbitsemise õppetunde võtnud. Korratakse Reformierakonna tagatoa ilmeksimatusest lähtuvaid jutupunkte ning ausalt öeldes on imelik, et minister, kes varem on igal võimalikul hetkel OECDd ja IMFi eeskujuks toonud (kas või viimast struktuurse tasakaalu vaidlust vaadates), heidab ülekäe kõrvale mitmes eesrindliku majandusega riigis edukalt rakendatud sammu.
    OECD riikides on madalapalgaliste inimeste maksukoormus kõrgema sissetuleku teenijatega võrreldes keskmiselt väiksem kui meil. Rahvusvaheline Valuutafond on märkinud, et peab tööjõu maksukiilu kolmes Balti riigis peamiseks struktuurse töötuse põhjuseks ning et selle vähendamine aitaks ohjata ka tööjõu ühikukulu kasvu ja parandaks konkurentsivõimet. Leiame, et need on Eesti jaoks olulised kaalutlused, isegi kui rahandusminister neid rumalaks peab.
    Maksude alandamist nimetab rahandusminister vasakpoolseks meetmeks ja põimib oma jutu sisse osavalt vale, nagu karistaks IRLi maksureform kõrgema tulu teenijaid. Ka muutvat IRLi idee maksusüsteemi keeruliseks. Samm, mis vähendab makse, ei suurenda avalike vahendite ümberjaotamist ega tõsta kõrgema palga saajate makse, samas aga suurendab inimeste hakkamasaamist, on selgelt parempoolne poliitika. Mitu ajutise valitsuse viimase aja otsust lennukilt raha külvata on aga suunanud meie maksupoliitikat vasakule.
    Rahandusminister unustab, et maksuvaba tulu leidmiseks ühest numbrist teise lahutamine on võrratult lihtsam kui iga tuhandest eurost suurema arve deklareerimine, mille peale valitsus ilmselt ettevõtjate käteplaginat ootab. Neidsamu ettevõtjaid kahtlustab minister nüüd selles, et kui riik väikest palka teenivatelt inimestelt vähem tulumaksu võtab, siis ettevõtjad ei investeeri ja teadmistepõhine majandus jääb meie õuele saabumata. Ettevõtjad oleks justkui kariloomad, keda ilmeksimatu riik maksupoliitika abil õiges suunas liikuma ajab.
    Samal ajal on valitsuse poliitika tõsta põlevkivitööstuse olukorda arvestamata igal võimalusel keskkonnatasusid viinud koos nafta hinna langusega juba sadade töökohtade kadumiseni Ida-Virumaal. Kui Maris Lauri väidetu paika peaks, ootaks Ida-Virumaad peagi ees teadmistepõhise majanduse plahvatus, sest paljukirutud odavtootmine suleti. Selle eksperimendi tegelikud tagajärjed on kardetavasti probleemsemad. Võib kahelda, kas töötud rõõmustavad, et neid nüüd sissetulekulõksu langemine ei ähvarda.
    IRLi eesmärk on, et võimalikult paljude Eesti inimeste peamine sissetulek oleks palk, millest on võimalik ära elada, mitte erinevad toetused. Meie ettepanekust on enim abi mitmele suuremas vaesusriskis olevale inimesele, näiteks üksikvanematele, kes kasvatavad üles veerandi Eesti lastest. See samm on tõhus ja tuleb astuda kohe, erinevalt mingitest ilujuttudest, mis peaksid meie õuele saabuma 4 või 15 aasta pärast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.