Rain Vääna • 5. märts 2015
Jaga lugu:

Majandus rokkima!

Ran Vääna  Foto: Rau Mee

Selle aasta valimised ja sellele järgnev nelja-aastane tsükkel on erilised. Isegi ainulaadsed, sest erakondadel ja tulevasel valitsusel puudub kõiki sihtrühmi koondav lihtne visioon, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Mis saab Eestist edasi? Mis on meie riigi ja inimeste järgmine suur saavutus, mille poole ühiselt liigume. Varasemalt on meil peaaegu alati visioon olemas olnud – sõltumatu ja iseseisva riigi loomine, oma raha kehtestamine, liitumine Schengeniga, pääsemine Euroopa Liitu, NATOsse, eurole üleminek,  isegi majanduskriisist väljatulek. Ja siis pikk paus. Kõik eelmised on olnud jõulised ja tähtajalised visioonid, mis on andnud valitsusele volitused reformideks. Mis on meie järgmine sihtpunkt? Kes me eestlastena oleme ja kuhu läheme? Millist lugu räägime Eesti kohta oma külalistele?

President Toomas Henrik Ilves on öelnud, et Eesti võiks olla igav Põhjamaa riik. Kõlab ju vägagi ilusti, kuid sellisel visioonil on üks puudujääk. Nimelt oleme juba ette välistanud ühe edukuse faktori: eristumise ja omanäolisuse.

Oleme viimastel aastatel olnud nii ametis püüdlustega kellegi sarnased olla, et ammu on ununenud, mis meid edukaks tegi. Mis aitas meie majandusel kiiresti areneda ja mis meelitas siia välisinvestoreid? Me olime erilised ja teistsugused. Me tõusime selgelt esile, sest kiirete arenguvõimaluste ja investeeringuid soodustava maksusüsteemi  taustal pakkusime ettevõtjasõbralikku ja uuendustele suunatud majanduskeskkonda. Paljude maailma riikidega võrreldes oli meil madal bürokraatiatase ja mõistlikud avaliku sektori kulud ning kindlasti regiooni parimad arenguväljavaated.

Nüüd on meie ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond teiste Euroopa riikidega samastumas. Meil on väga kõrged tööjõumaksud ja järjest lisanduvad ettevõtlusmaksud ei loo eeliseid, vaid viivad tööjõuturul konkureerimise võimekuse ja pärsivad välisinvesteeringute mahtu ning innovatsiooni. Enam me ei eristu ja meil ei ole oma edulugu.

Arengu tagab konkurents. Enda võrdlemine teistega ja sellest lähtuv soov eristuda. Miks ei võiks see teadmine olla edaspidi meie riigijuhtimise üks aluseid? Selleks, et Eesti oleks kiireima majanduskasvuga eurotsooni riik, eelistatud elukoht ja parim investeerimispiirkond, peame tegema fundamentaalsemaid muudatusi kui lihtsalt maksude ja toetuste ümberjagamine.

Eesti ei peaks olema uinuv põhjamaa, vaid meie eduloo eeskujuks võiks olla majanduskasvul rokkiv Singapur. Efektiivne ja õhuke riik, kus on hea elada ja ettevõtlusega tegelda. Riik, kus ettevõtlus on au sees. Riik, kus meie inimesed ja nende perekonnad on kõige tähtsam vara. Me ei saa sabas sörkida ja loota, et saame kunagi oma suurte sõprade sarnaseks. Me peame nendest eristuma ja võtma eesmärgiks kasvada kiiremini kui teised. 

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas