Maksuamet, ei ole vaja sipelda
Ettevõtjate pahameel on tekitanud olukorra, kus maksuamet on oma maine päästmiseks hakanud meeleheitlikult siplema, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kadri Põlendik
Kuidas muidu mõista hiljutist plaani, millega ei peaks tulevikus väikeettevõtjad igal kuul aruandeid esitama. Äripäeva küsitletud ettevõtjate seisukoht oli üsna ühtne: vahet ei ole, kas aruandeid on vaja esitada kord kuus, kvartalis või harvemini – enda tarbeks on kokkuvõtteid vaja teha niikuinii. Peale selle tuleb piisavalt sageli ette olukordi, kus on ikkagi vaja esitada maksuametile andmeid mitu korda. Olgu põhjus selleks kas täiendava kontrolli vajadus või lihtsalt asjaolu, et ühe juhtumiga tegelevad maksuhaldurid vahetuvad.
Viimast kirjeldas mulle üks raamatupidaja, kes suhtles maksuametiga, sest ühele tema hallatavale OÜ-le tehti käibemaksu kontrolli. Pärast andmete edastamist oli maksuametist kaks kuud vaikust, mille järel küsiti samu andmeid uuesti, sest sama asjaga tegeles uus inimene. Kui raamatupidaja teatas, et andmete uuesti esitamiseks läheb paar päeva, tuli maksuametist iroonilise alatooniga vastus, kus küsiti, kas äkki ei peaks veel üht raamatupidajat olema, et andmed saaks kiiremini saadetud. Kokku tuli suhelda kolme erineva inimesega.
Sarnaseid juhtumeid on ilmselt teistelgi ja pelk mainekujundus sisulist suhtumist ei muuda. Väga tõenäoliselt ei ole kuigi mõttekas ka praegu päevakorras olev süsteemne muudatus, mis justkui välistaks pideva deklaratsioonide esitamise. Seda enam, et parimal juhul jõustuks see mitme aasta pärast. Muidugi, maksuamet tahab oma mainet parandada, kuid nagu märkis Lasse Lehis, võiks tegeleda nende teemadega, mis päriselt ettevõtjaid häirivad, mitte välja mõelda uusi probleeme ja siis neid lahendama asuda.
Tõenäoliselt oli ka maksuameti juhi Marek Helmi ootamatu soov oma ametist loobuda tahes või tahtmata osa mainekujundusest. Võimalik, et juhil oligi vaja saada kinnitust, et teda siiski usaldatakse ja tema tööd hinnatakse. Sest kuigi maksuamet saabkogu virtsarahe enda peale, ei tohiks unustada, et tööülesandeid jagab neile ministeerium, kes võiks hoopis rohkem mainekujunduse pärast sipelda.