• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühistupank - ebamõistlik avaliku raha paigutamine

    Aivar ReheFoto: Andras Kralla

    Danske Banki juht Aivar Rehe leiab, et avaliku raha paigutamine Eesti Ühistupanga aktsiakapitali on ebamõistlik investeering, ja paneb panga äriplaani koostajatele ja hindajatele südamele konservatiivse joone jälgimist, kuna kapitalibaas on maksumaksja raha.

    Panga loomisel peab arvestama paljude nüanssidega, kuid kõige alus on usaldusväärsus. Eesti pangandussüsteem on viimased 20 aastat põhinenud erakapitalil. Tugevad Skandinaavia panganduskontsernid on meid tõrgeteta viinud läbi erinevate aegade. Neid finantsgruppe hindavad rahvusvahelised reitinguagentuurid, stressitestidega hinnatakse pankade võimet vastu pidada kriisidele, jälgitakse kapitali jms. Usaldust tagavad numbrid.
    Eesti pangandus, erinevalt Läti-Leedu pankadest, pidas eeskujulikult vastu 2008. aasta sügisel puhkenud majanduskriisile. Euroopa panganduse kahjud maksis viimases kriisis kinni maksumaksja (v.a Küprosel). Uute reeglite järgi vähendatakse maksumaksjate riske ja suurendatakse erakapitali, ka hoiustajate kohustusi võimalike kahjude kandmisel. Pankade kapitalireeglid muutuvad rangemaks, neilt nõutakse lisareserve ning kõrgendatakse likviidsusnõudeid. Klient peab partnerit valima väga hoolikalt.
    Panga loomisel on esmatähtis omanike tugev finantsvõimekus. Omanik peab olema vajadusel valmis suurendama kapitali isegi kuni kaks korda lühikese aja jooksul, näiteks viie aasta horisondis.
    Vaba turumajandus ja konkurents pakuvad klientidele kõige paremaid tingimusi. Need ei väljendu vaid kõrgemates hoiustamise hindades, elujõuline pank peab ka vastutustundlikult laenama. Kõrgem hoiuste intressi kulu võib "suruda" laenude hinnad turukonkurentsist välja. Tähtis on ka jätkusuutliku riskipoliitika välja töötamine ja järgimine. 
    Praegune Eesti pangaklient soovib teha tehinguid interneti- ja mobiilipanga vahedusel. Lepingute allkirjastamise eelistatuim viis on digiteenus. Samas on toimiva elektroonilise teenuse loomine igale pangale kallis.  
    Ühistupanga loomise lõplik otsus on finantsinspektsiooni pädevuses. Tõehetk Ühistupangale saabub avalikkusele antud informatsiooni järgi sügisel. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.