• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IMFi hakatakse lõpuks kuulama

    Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.Foto: Veiko Tõkman

    Danske Banki juht Aivar Rehe usub, et järgneval kuul hakatakse tõsiselt kaaluma rahvusvaheliselt tunnustatud IMFi seisukohta, mis ütleb, et Kreeka laenumahte tuleb olulisel määral kärpida.

    Tuleb rakendada võlgade restruktureerimise põhimõtteid, mida rakendavad pangad, kui usuvad kliendi - antud juhul riigi - saneerimise võimesse. Üheks võimaluseks taolisel juhul võib olla, et eesmärgiga säilitada 2/3 kohustustes tuleb vajadusel 1/3 kohustustele järele anda ehk siis panganduse mõistes maha kirjutada. Meenutagem, et ka Herakles ei teinud oma tööd käru ja labidaga, vaid juhtis tallidesse vetevood, mis kõntsa minema kandis ja andis võimaluse uueks alguseks.
    Mütoloogias oli Herakles see, kes leidis tee, kuidas puhastada Egeuse tallid. Tänapäeva Kreekale on antud poliitiliselt ajaaken uue abiprogrammi võimalikuks käivitamiseks. Kuidas saab Kreeka hakkama talle antud uue võimalusega? Kas suudetakse teha julgeid otsuseid, mis taastaks panganduse usaldusväärsuse?
    Kolmanda abiprogrammi rahalised mahud ulatuvad jälle kümnetesse miljarditesse eurodesse, mida on väga palju. Pingsalt analüüsitakse Kreeka riigivõla taset SKPsse ja püütakse ennustada, millal n-ö murdub 200% tase. Praeguse majanduslanguse tempo juures ja uute võlgade lisandumisel võib saabuda see tase peatselt.
    Kreeka riigivõla restruktueerimist soovivad poliitikud läbi viia n-ö valgete kinnastega ehk uue laenuraha pakkumisega. Eiratakse põhitõde, et kreeditorid ei anna n-ö halvale rahale värsket raha peale. Esmalt tuleb reaalselt prognoosida olemasolevate laenude teenindamise võimet ja teha vajalikke leevendusi ning laenukärpeid.
    EKP võla tasumisega hoitakse Kreeka pangandussüsteem veel elus. Samas ei saa pangad normaalselt täita oma põhirolli - tagada tõrgeteta arveldusteenus riigi majanduse sujuvaks toimimiseks. Kreeka pangandussüsteem vajab oluliselt lisakapitali, et tagada usaldusväärsus.
    Kreeka keskpangal seisavad ees karmid otsused, et kapitaliseerida osaliselt pankade hoiuseid ja tagada nõuded kapitalile. Kreeka naabri Küprose pangasüsteemi restruktueerimisel 2012. aastal kapitaliseeriti üle 100 000eurostest hoiustest pea 50%. See on karm, aga ainus toiminud lahend pankadele kapitali hankimiseks. Nagu palju kordi ajaloos, vajab Kreeka julget ja nutikat otsustajat, kes tahab luua vaatamata keerulisele olukorrale uue alguse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.