Aivar Rehe • 17. juuli 2015
Jaga lugu:

IMFi hakatakse lõpuks kuulama

Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.  Foto: Veiko Tõkman

Danske Banki juht Aivar Rehe usub, et järgneval kuul hakatakse tõsiselt kaaluma rahvusvaheliselt tunnustatud IMFi seisukohta, mis ütleb, et Kreeka laenumahte tuleb olulisel määral kärpida.

Tuleb rakendada võlgade restruktureerimise põhimõtteid, mida rakendavad pangad, kui usuvad kliendi - antud juhul riigi - saneerimise võimesse. Üheks võimaluseks taolisel juhul võib olla, et eesmärgiga säilitada 2/3 kohustustes tuleb vajadusel 1/3 kohustustele järele anda ehk siis panganduse mõistes maha kirjutada. Meenutagem, et ka Herakles ei teinud oma tööd käru ja labidaga, vaid juhtis tallidesse vetevood, mis kõntsa minema kandis ja andis võimaluse uueks alguseks.

Mütoloogias oli Herakles see, kes leidis tee, kuidas puhastada Egeuse tallid. Tänapäeva Kreekale on antud poliitiliselt ajaaken uue abiprogrammi võimalikuks käivitamiseks. Kuidas saab Kreeka hakkama talle antud uue võimalusega? Kas suudetakse teha julgeid otsuseid, mis taastaks panganduse usaldusväärsuse?

Kolmanda abiprogrammi rahalised mahud ulatuvad jälle kümnetesse miljarditesse eurodesse, mida on väga palju. Pingsalt analüüsitakse Kreeka riigivõla taset SKPsse ja püütakse ennustada, millal n-ö murdub 200% tase. Praeguse majanduslanguse tempo juures ja uute võlgade lisandumisel võib saabuda see tase peatselt.

Kreeka riigivõla restruktueerimist soovivad poliitikud läbi viia n-ö valgete kinnastega ehk uue laenuraha pakkumisega. Eiratakse põhitõde, et kreeditorid ei anna n-ö halvale rahale värsket raha peale. Esmalt tuleb reaalselt prognoosida olemasolevate laenude teenindamise võimet ja teha vajalikke leevendusi ning laenukärpeid.

EKP võla tasumisega hoitakse Kreeka pangandussüsteem veel elus. Samas ei saa pangad normaalselt täita oma põhirolli - tagada tõrgeteta arveldusteenus riigi majanduse sujuvaks toimimiseks. Kreeka pangandussüsteem vajab oluliselt lisakapitali, et tagada usaldusväärsus.

Kreeka keskpangal seisavad ees karmid otsused, et kapitaliseerida osaliselt pankade hoiuseid ja tagada nõuded kapitalile. Kreeka naabri Küprose pangasüsteemi restruktueerimisel 2012. aastal kapitaliseeriti üle 100 000eurostest hoiustest pea 50%. See on karm, aga ainus toiminud lahend pankadele kapitali hankimiseks. Nagu palju kordi ajaloos, vajab Kreeka julget ja nutikat otsustajat, kes tahab luua vaatamata keerulisele olukorrale uue alguse.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum