Ettevõtte pankrotti lahendame, riigi oma mitte

Selge seadus

Ühe panga või muu ettevõtte pankroti puhuks oleme arenenud riikides kehtestanud üsna selged seadused. Enamasti võtab asja üle pankrotihaldur, kes vaatab, kas ettevõtet annab päästa. Kui ei, siis määravad taas kord kindlad reeglid selle, milliste võlausaldajate nõudeid hakatakse esimesena rahuldama. Nii on hoolitsetud selle eest, et ettevõte kas restruktureeritakse või likvideeritakse nagu kord ja kohus, ning asju aetakse võimalikult läbipaistvalt.

Kahjuks ei ole meil aga mingeid reegleid juhuks, kui maksejõuetuks peaks muutuma riik. Isegi väike risk, et selline asi juhtub, tekitab volatiilsust maailma finantsturgudel.

Ometi ei peaks see nii olema. Paneb imestama, miks Euroopa Liit pole arutanud võimalust luua liidu sees – või vähemalt eurotsoonis – mehhanism, mis tagaks läbipaistva ja korrakohase lähenemise riiki ähvardavale maksejõuetusele.

Tähelepanuta ettepanek

Viis aastat tagasi esitasid neli majandusteadlast, kelle seas oli ka Maailmapanga endine peaökonomist Anne Krueger, konkreetse ettepaneku riikide maksejõuetuskriise lahendava Euroopa mehhanismi loomiseks. Plaan nägi ette, et võlgade üle läbirääkimist ja nende restruktureerimist haldab spetsiaalne Euroopa kohus, mis koos selgete restruktureerimise reeglitega muudaks riikide võlakriisid praegusest hoopis vähem politiseerituks.

Kahjuks ei võitnud ettepanek Euroopa otsustajate seas erilist tähelepanu. Nüüd jääb meil üle vaid fantaseerida, kui palju lihtsam oleks Kreeka kriisi lahendada, kui meil oleks selline süsteem paigas.