Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtte pankrotti lahendame, riigi oma mitte

    Kolumnist ja Danske Banki endine vanemanalüütik Lars Christensen.Foto: Andres Haabu

    Riigid vajavad võlakriisi lahendamise mehhanisme, leiab kolumnist ja Danske Banki endine vanemanalüütik Lars Christensen.

    On ettevõtteid, mis lähevad pankrotti. On ka riike, mis teevad sama. Seepärast on meil vaja riikide võlakriiside lahendamiseks samasuguseid mehhanisme, nagu meil on pankrotti tüürivate ettevõtete jaoks.
    Maailma finantsmeedia on viimasel ajal kirjutanud peaasjalikult vaid Kreeka võlakriisist. Ometi pole Kreeka ainuke maa, mida varitseb maksejõuetus. Kuna sama võib juhtuda nii Ukraina, Venetsueela kui ka Puerto Ricoga, siis võime halvimal juhul näha paari kuu jooksul lausa 3–4 riigi maksejõuetuks muutumist.
    Kreeka või Ukraina maksejõuetuse oht suurendab ebakindlust Euroopa majanduse väljavaadetes ja volatiilsust maailma finantsturgudel.
    Selge seadus
    Ühe panga või muu ettevõtte pankroti puhuks oleme arenenud riikides kehtestanud üsna selged seadused. Enamasti võtab asja üle pankrotihaldur, kes vaatab, kas ettevõtet annab päästa. Kui ei, siis määravad taas kord kindlad reeglid selle, milliste võlausaldajate nõudeid hakatakse esimesena rahuldama. Nii on hoolitsetud selle eest, et ettevõte kas restruktureeritakse või likvideeritakse nagu kord ja kohus, ning asju aetakse võimalikult läbipaistvalt.
    Kahjuks ei ole meil aga mingeid reegleid juhuks, kui maksejõuetuks peaks muutuma riik. Isegi väike risk, et selline asi juhtub, tekitab volatiilsust maailma finantsturgudel.
    Ometi ei peaks see nii olema. Paneb imestama, miks Euroopa Liit pole arutanud võimalust luua liidu sees – või vähemalt eurotsoonis – mehhanism, mis tagaks läbipaistva ja korrakohase lähenemise riiki ähvardavale maksejõuetusele.
    Tähelepanuta ettepanek
    Viis aastat tagasi esitasid neli majandusteadlast, kelle seas oli ka Maailmapanga endine peaökonomist Anne Krueger, konkreetse ettepaneku riikide maksejõuetuskriise lahendava Euroopa mehhanismi loomiseks. Plaan nägi ette, et võlgade üle läbirääkimist ja nende restruktureerimist haldab spetsiaalne Euroopa kohus, mis koos selgete restruktureerimise reeglitega muudaks riikide võlakriisid praegusest hoopis vähem politiseerituks.
    Kahjuks ei võitnud ettepanek Euroopa otsustajate seas erilist tähelepanu. Nüüd jääb meil üle vaid fantaseerida, kui palju lihtsam oleks Kreeka kriisi lahendada, kui meil oleks selline süsteem paigas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mari-Liis Kukk: saatuslik loogika, mis ähvardab krüptoparadiisi põrguks muuta
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.