Riigid vajavad võlakriisi lahendamise mehhanisme, leiab kolumnist ja Danske Banki endine vanemanalüütik Lars Christensen.
![Kolumnist ja Danske Banki endine vanemanalüütik Lars Christensen.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=d1b7511d-744f-5752-b277-31dfbc668581&width=3840&q=70)
- Kolumnist ja Danske Banki endine vanemanalüütik Lars Christensen. Foto: Andres Haabu
On ettevõtteid, mis lähevad pankrotti. On ka riike, mis teevad sama. Seepärast on meil vaja riikide võlakriiside lahendamiseks samasuguseid mehhanisme, nagu meil on pankrotti tüürivate ettevõtete jaoks.
Maailma finantsmeedia on viimasel ajal kirjutanud peaasjalikult vaid Kreeka võlakriisist. Ometi pole Kreeka ainuke maa, mida varitseb maksejõuetus. Kuna sama võib juhtuda nii Ukraina, Venetsueela kui ka Puerto Ricoga, siis võime halvimal juhul näha paari kuu jooksul lausa 3–4 riigi maksejõuetuks muutumist.
Kreeka või Ukraina maksejõuetuse oht suurendab ebakindlust Euroopa majanduse väljavaadetes ja volatiilsust maailma finantsturgudel.
Selge seadus
Ühe panga või muu ettevõtte pankroti puhuks oleme arenenud riikides kehtestanud üsna selged seadused. Enamasti võtab asja üle pankrotihaldur, kes vaatab, kas ettevõtet annab päästa. Kui ei, siis määravad taas kord kindlad reeglid selle, milliste võlausaldajate nõudeid hakatakse esimesena rahuldama. Nii on hoolitsetud selle eest, et ettevõte kas restruktureeritakse või likvideeritakse nagu kord ja kohus, ning asju aetakse võimalikult läbipaistvalt.
Kahjuks ei ole meil aga mingeid reegleid juhuks, kui maksejõuetuks peaks muutuma riik. Isegi väike risk, et selline asi juhtub, tekitab volatiilsust maailma finantsturgudel.
Ometi ei peaks see nii olema. Paneb imestama, miks Euroopa Liit pole arutanud võimalust luua liidu sees – või vähemalt eurotsoonis – mehhanism, mis tagaks läbipaistva ja korrakohase lähenemise riiki ähvardavale maksejõuetusele.
Tähelepanuta ettepanek
Viis aastat tagasi esitasid neli majandusteadlast, kelle seas oli ka Maailmapanga endine peaökonomist Anne Krueger, konkreetse ettepaneku riikide maksejõuetuskriise lahendava Euroopa mehhanismi loomiseks. Plaan nägi ette, et võlgade üle läbirääkimist ja nende restruktureerimist haldab spetsiaalne Euroopa kohus, mis koos selgete restruktureerimise reeglitega muudaks riikide võlakriisid praegusest hoopis vähem politiseerituks.
Kahjuks ei võitnud ettepanek Euroopa otsustajate seas erilist tähelepanu. Nüüd jääb meil üle vaid fantaseerida, kui palju lihtsam oleks Kreeka kriisi lahendada, kui meil oleks selline süsteem paigas.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele