Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome langus nõelab Eestit

    Heido VitsurFoto: Raul Mee

    Soome majanduse kohanemisraskused avaldavad otsest mõju ka Eestile, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.

    Tänavu esimese poolaasta lõpus leidis Soome majandus end üsna ebatavalisest positsioonist. Rikkaimate klubisse ja oma konkurentsivõime ning innovaatilisuse poolest pidevalt maailma kõige tugevamate hulka kuuluv Soome oli teises kvartalis ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, mille majandus võrreldes esimese kvartali ja eelmise aastaga kahanes. Tõsi küll, tühised 0,4 ja 1,0%, aga ikkagi oli see Euroopa üldiselt stabiliseeruva majanduse foonil selge tagasiminek.
    Kui tavaliselt pole sellise marginaalse kõrvalekalde pärast tasunudki eriti pead murda, tundub praegu, et tegu on millegi olulisemaga kui protsendipunkti suurune tsüklinihe: nimelt fundamentaalse iseloomuga kohanemisraskustega Soome sotsiaalmajanduslikus ülesehituses. Paraku on sellistest kohanemisraskustest väljatulek raske ja aeglane. Liiati ei saa keegi garanteerida isegi seda, et see üldse võimalikuks osutub. Maailmas on ju palju selliseid riike, kelle kohta võib öelda – endised rikkad riigid. Ükskõik, kas siis enda poliitikavigade või maailmas aset leidnud suurte muutuste tõttu.
    Oma majanduskasvule uut tuge otsivale Eestile ei tähendaks selline areng Soomes midagi rõõmustavat. 
    Soome on ebameeldivustega tegelemist pikalt edasi lükanud
    Kuigi Eesti eksport Rootsi on mõnevõrra suurem kui Soome, võib Soomet siiski pidada Eesti kõige olulisemaks kaubanduspartneriks. Moodustab ju kaaluka osa Eesti ekspordist Rootsi ühe rahvusvahelise haardega firma sisekäive, mis on küll Eesti eksport Rootsi, kuid selle ekspordi sisuks ei ole sugugi meie tootjate konkureerimine Rootsi turul ega kusagil mujal. Eesti ei ole siin ei toodangu looja (olgu siis alltöövõtjana või kuidagi teisiti) ja müüja, vaid tööjõu pakkuja ja majanduskeskkond.
    Seekord on Soome majandusaktiivsuse taastamiseks ja uuele kasvutrendile asumiseks vaja teha palju rohkem ja midagi teistsugust, kui on varem tehtud. Soome peab kohanema selle viimastel kümnenditel pikkamööda formeerunud sotsiaalmajandusliku reaalsusega, mida ta seni suurel määral ignoreerida on suutnud.
    Soomet ees ootavate kohanemisraskuste eriline rõhk paistab olevat tingitud just sellest, et Soome on seni erakordselt edukas olnud ja suutnud globaliseerumise ja liberaliseerumise tõttu vältimatuks muutuvaid, kuid sotsiaalselt ebameeldivaid kohanemisprotsesse liig kaua edasi lükata. Kuid finantskriisi järgses maailmas saab iga päev järjest vähem edasi lükata üldistele trendidele, sealhulgas globaliseerumise ja demograafiliste muutuste mõjule reageerimist. Ja nüüd seisab ka Soome silmitsi raskemaks muutunud konkurentsitingimustest ja elanikkonna vananemisest tulenevate väljakutsetega.
    Eesti demograafiline seis Soomest nirum
    Nende väljakutsete mõju on Eestile kahetähenduslik. Soome on võrreldes Eestiga järgmised paarkümmend aastat tunduvalt nirumas demograafilises olukorras. Kui Eestis on parimas tööjõus, see on 25–54aastaseid 42% elanikkonnast, siis Soomes on neid üksnes 38%. Seetõttu pole imestada, et Soome suudab ka majandusliku languse olukorras nii paljudele eestlastele tööd pakkuda ja jääb seda pakkuma ka lähitulevikus.
    Kuigi võimalus Soomes või mujal tööd leida on hetkel meie meie sotsiaalmajanduslikele probleemidele tuntavaks leevenduseks, on see tunnistus ka sellest, et Eestimaa ise kõiki oma lapsi praegu toita ei suuda. Teiseks peame arvestama ka seda, et Soomes moodustavad kuni 15–24aastased, see on homsed töötegijad, 12% elanikkonnast, Eestis aga üksnes 10%, mis sunnib meid võõrsil töötamisele juba mõne aja pärast teisiti vaatama.  
    Kuid hetkel ei tähenda 25–54aastaste väike osatähtsus Soome elanikkonnas üksnes kroonilist vajadust võõrtööjõu järele, vaid ka 57% suurust ülalpeetavuse määra. Meenutagem, et meile kipub ka meie 52% suurune määr üle jõu käima ning et Soome probleemi ulatuse tajumiseks peame suuremale ülalpeetavuse määrale lisama ka hoopis teisest klassist sotsiaalkulutused kui Eestis.
    Soome peab leidma uudsed lahendused
    Soome ei saa praeguses olukorras kuigivõrd toetuda eelmistest kriisidest väljatuleku kogemustele, sest nii maailm kui ka Soome on viimase kümne-kahekümne aastaga liiga palju muutunud. Esiteks pole Soome valitsusel enam kasutada neid hoobasid ja ressursse, mida ta veel vähem kui paarkümmend aastat tagasi kasutada sai. Teiseks on globaliseerumine astunud suure sammu edasi ja aneemilise majandusega maailmas, tingimustes, kus kapital vabalt liikuda saab, leidub järjest vähem investoreid, kes sellisesse kallineda ähvardavasse majanduskeskkonda investeerida soovivad.
    Eestile võiks selline olukord ühest küljest tähendada mõnevõrra suuremaid Soome investeeringuid, kuid paraku pole neid seni eriti märgata. Ilmselt pole meie majanduskeskkond selleks eriti soodne. Odavuse võlu on kadunud ja pole märgata, et siin toimuks pidev ja tajutav tegevus investeerimiskeskkonna parandamiseks.
    Kuid ka juhul, kui me suudame end millegagi investoritele huvitavamaks muuta, peame senisest rohkem hakkama mõtlema uutele partneritele ja turgudele. Arvestama sellega, et vananeva rahvastikuga Euroopa turu kasv ei saa juba objektiivsetel põhjustel pikas plaanis paljude arengumaadega sammu pidada.
    Nii Soome kui ka meie peame arvestama sellega, et surve heaoluriigile on kõigi nende jaoks, kes esindavad maailmamajandusest vähemat kui 50%, vääramatu jõud; et selsamal moel nagu on ühtlustunud maailma kaubalettidel olevad kaubad, hakkab ühtlustuma ka kaupades sisalduva lisandunud väärtuse jaotus ja koos sellega ka töötajate sotsiaalsed garantiid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mari-Liis Kukk: saatuslik loogika, mis ähvardab krüptoparadiisi põrguks muuta
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.