Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võitlus loomastumisega

    ERRi meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar.Foto: Raul Mee

    Inimühiskond ei ole homogeenne mass. Me oleme isiksused, meil on unistused ja hirmud. Me kõik kanname vastutust selle eest, et maailm oleks inimväärne elupaik, leiab ERRi meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar.

    Meil on oma arvamus selle kohta, mida inimväärne tähendama peaks, ja mõtted, kuidas parimat saavutada. Ideaalses olukorras peaks erinevate mõtete vahelt parimad välja sõelutama argumenteeritud arutelu käigus. Selline idealistlik lähenemine eeldab aga, et diskuteerivad osapooled on võimelised üksteisest aru saama; et neil on piisavad (faktilised) teadmised. Kui teadmisi napib, siis oldaks valmis juurde õppima. Ning loomulikult peab eksisteerima mõttevahetust võimaldav keskkond.
    Jõuline meedia
    Üheks, kuid mitte ainsaks mõtete vahetuse keskkonnaks on meedia. Meedia rolli ühiskonna väärtussüsteemi ja hoiakute kujundajana on raske ülehinnata. Meedia suudab inimesi innustada ja paraku ka nendega manipuleerida. Meedia jõul on rahvaid üksteise vastu sõtta kihutatud; kurjus valge mustaks, musta veriseks võõbanud. Muidugi on meedia aidanud ka rahvaid rõhumisest vabaks saada.
    Kui meedia kujundab ühiskonda, siis kes ja kuidas peaks hoolt kandma meedia enda eest? Totalitaarrežiimis on lihtne – valitsev võim teab, kuidas asjad „olema peavad“ ja enamus elanikkonnast on võimuga rahul. Ajakirjandusvabadus puudub. Demokraatlikes ühiskondades eeldatakse, et ühiskonna liikmed, sh meediajuhid, tunnetavad neile antud vabaduse ja vastutuse olulisust. Paraku on viimased 15 aastat näidanud, et liiga sageli on meil domineerivaks saanud majanduslikud kaalutlused ning sõnavabaduse kaitsmise sildi all on loodud vaimse vägivalla kasvulava.
    Rikastumise kihk on ajutegevusele pärssivalt mõjunud. Nii olemegi praegu olukorras, kus algselt argumenteeritud debattidele mõeldud keskkonnas vägivallatsevad üksteist järjest räigemate lausungitega üle trumbata püüdvad nn vaimuhiiglased – tüübid, kellele puudulikust haritusest tingituna on sõnapaar „argumenteeritud debatt“ täiesti mõistetamatu.
    Meedia roll
    Siit edasi on kaks teed. Üks võimalus on see, et me lepime loomastumisega ja virtuaalse vägivalla kandumisega üle füüsilisse ruumi. Teine tee on tsiviliseeritud väärtussüsteemi kaitse. Kõige paremini peaks see toimuma eneseregulatsiooni ning konkreetse vastutuse võtmise kaudu. Siin on oluline osa ka kõigil meediaettevõtetel. On küüniline väita, et meediasisu korrastamine on majanduslikult kulukas ja seda ei saa teha. Kulukuse jutt on vastutusest hiilimine ning viitab soovile inimese rumaluse ja kurjuse pealt kasumit teenida. Raha ei haisevat.
    Tänast õhustikku nuusutades tuleb aga tõdeda, et viimase 15 aasta karistamatu süüdimatus on viinud olukorrani, kus kommertsmeedia roll rahva harijana on liig mitmel juhul asendunud vaimupimeduse levitaja omaga. Oleme jõudnud olukorrani, kus osa kodanike väärtussüsteemid on kohutavalt kiivas ja lootus, et mõistuse hääl võidab, kahaneb.
    Kas vihakõne tõesti saabki mõistuse häälest tugevamaks, sõltub paljuski meediast – kas meedia tunnetab oma vastutust ja võtab ise midagi ette või mitte. Loodan, et võtab. Kui ei võta, siis suure tõenäosusega tuleb seadusandjal luua ja rakendada senisest palju tugevamaid meetmeid. Mina aga eelistaks elada ühiskonnas, kus inimesed ilma riikliku sekkumiseta suudaksid ise luua elukeskkonna, kus nii virtuaalselt kui ka füüsiliselt on hää ja turvaline elada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mari-Liis Kukk: saatuslik loogika, mis ähvardab krüptoparadiisi põrguks muuta
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Edukad investeeringud müksasid Lenne puhaskasumisse
Lasterõivaste tootja Lenne käive kahanes möödunud aastal, samuti jäi ettevõte ärikahjumisse. Edukad investeeringud tõid aga ettevõttele miljoneid eurosid ja puhaskasumi real sai tänu sellele näidata plussi.
Lasterõivaste tootja Lenne käive kahanes möödunud aastal, samuti jäi ettevõte ärikahjumisse. Edukad investeeringud tõid aga ettevõttele miljoneid eurosid ja puhaskasumi real sai tänu sellele näidata plussi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.