Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sorry, põllumehed

    Meelis MandelFoto: Andras Kralla

    Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli meelest peab põllumees teadma, kust talle antav lisaraha tuleb. Tingimusteta abi ei tohiks anda.

    Kui traktorid – moodsad, vähemalt võhiku silmale – on Toompeal, siis on põhjus alati üks: vaja maksumaksjalt lisaraha. Farmerite üsnagi nõudlikus toonis väljendatud sõnum ühiskonnale on, et kui tahate kodumaist vilja, piima, liha, peate poehinnale juurde maksma riigieelarvest. Nõnda ka sel nädalal.
    Minu meelest ei pea maksumaksja tingimusteta tagastamatut lisaabi farmeritele jagama. Kui tahetakse, et maksumaksja peab võtma osa ettevõtlusriskist enda kanda, võiks farmerid anda mingi tagatise maksumaksjale, et heade aegade taastudes saab viimane sellest samuti erakordselt osa. Kui farmerid jäävad pankade ees makseraskustesse, võiks riik erakorraliselt ja vajaduse tekkides pakkuda mingeid lisagarantiisid maksepuhkusteks. Kuid ka siin tuleks vaadata, et maksumaksja pankadelt kogu laenuriski enda kanda ei võtaks.
    Isegi astmeline tulumaks oleks ok
    Või kui leitakse ja tõestatakse, et ongi nii, kohe kaobki Eesti põllumajandus ja meie poodidest Eesti tootjate kaup, kui abi ei saa (loe – üleminekutoetusest, eritoetusest piimatootjatele, rahastamisvõimaluste avardamisest Maaelu Edendamise SA kaudu, seakasvatajate toetusest, sealihaturu stabiliseerimise toetusest, seakasvatajate hinnalanguse kompensatsioonist ja Euroopa Komisjoni uuest abipaketist ikkagi ei piisa), olen nõus üksikisiku tulumaksumäära ajutise tõstmisega põllumeestele lisaraha andmiseks.
    Minu poolest kas või astmelise tulumaksuna suurema sissetulekuga inimestele. Kelle sissetulek alates kahest või kolmest Eesti keskmisest palgast. Ajutiselt, nt kaheks aastaks üks protsendipunkt. Siis teaks farmer, kust see raha talle tuleb. Ja teaksime meie, mille nimel me pingutame, kuhu iga kuu vähem pangakontole laekuv raha läheb. Tekiks kliendisuhe, kasvaks nõudlikkus ühelt ja vastutus teiselt poolt. Aga niisama ilma mingite tingimusteta – pole nõus.
    Tõsi on, et toorainehinnad maailmas on languses. 73 peamise toidu tooraine hinda kajastav ülemaailmne indeks kukkus augustis kümnendat järjestikust kuud, sedakorda üle 5%, mis on suurim langus alates 2008 detsembrist. Piimatoodete hind kukkus lausa 9% viimase kuue aasta madalamale tasemele. Aastaid ületootmist, rekordilised saagikorjed, Hiina subsiidiumid, Vene turu sulgumine, langevad kütusehinnad on toonud põllumajandussaaduste  hinnad 2011. aasta rekordtasemelt kolmandiku alla.
    Teiste sõnadega – põllumajandussaaduste hinnad on maailmas sisuliselt sajandi alguse tasemel tagasi. Hindade tõusu ei ennustata ka järgmiseks, 2016. aastaks. Selleks oleks vaja väga järsku tootmise langust, kuid sellega tootjad, sh ELi ja sh Eesti omad nõus olla ei taha. Mõneti sarnane olukord naftaturule, kus keegi turuosa kaotada ei taha ja on selle nimel nõus miinust kannatama.
    Olukorra muudab komplitseeritumaks ka asjaolu, et osad Eestit ümbritsevad riigid täna toetavad maailmaturu madala hinna tõttu hätta sattunud farmereid. Või täpsemalt, lisatoetavad. Jah, Eesti saab teatud valdkondades vähem toetust, kui Lääne-Euroopa farmerid, kuid see ebavõrdsus tuleb Brüsselis klaarida, seda Eesti maksumaksja kompenseerida ei suuda.
    Vajalik on ühine pingutus
    Kui vaadata Eesti farmerite argumente, siis minu jaoks ongi just see „teised ju toetavad“ kõige kõlavam. Kuid me unustame, et tegemist on ühe järjekordse lisatoetusega üsna korralikult doteeritud majandusharule, mis siiski mängureegleid või turuseisu oluliselt ei muuda. Farmerite teine argument, et „tulge siis ise maale seda rasket tööd tegema“, mida samuti sel nädalal kuulda olnud, mind ei veena, sest minu meelest ei tehta maal rohkem või vähem tööd kui linnas.
    Pealegi ei anna toiduainetööstus tööd just eriti paljudele inimestele, seda suure automatiseerituse tõttu. Ei eita, näiteks Eesti piimafarmid on muljetavaldavalt efektiivsed ka maailma võrdluses. Ja ma ei saa lahti mõttest, et ilma lisatoetuseta kasvaks Eesti farmide efektiivsus ja farmerite nutikus veelgi, mis suurendaks nende konkurentsivõimet turgudel. Seda läheb vaja, sest kaua meie naabrid ikka suudavad lisaks toetada põllumehi.
    Ma olen liberaal ja usun turumajandusse kui kõige efektiivsemasse majandusvormi. Ehkki see läheb vastuollu ühtse ja piirideta Euroopa ideega, eelistan ma oma toidulaual võimalikult palju kodumaist näha. Ma olen nõus selle eest tootjale preemiat maksma.
    Kuid tahan seda teha ise poes või äärmisel juhul teatud ühiskondliku ühispingutusena. See lisakoormis peab olema kõigile selgelt teadvustatud ja kindlasti algselt välja öeldud lõpptähtajaga. Et ei läheks nagu ajutise käibemaksumäära kergitamisega. Ja kindlasti tahaks enne veendumust, et muid lahendusi pole. Täna ma küll arvan, et on. Kui emotsioonid kõrvale jätta.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Inflatsioon muudab luksuslikud käekotid ostjale taskukohaseks
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Kullafond: noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Meedialiit: valitsus otsustas tõsta ajakirjanduse käibemaksu. Võrklaev: otsuse teeme esmaspäeval Igor Rõtov: see on lühinägelik otsus!
Eesti Meediaettevõtete Liiduni on jõudnud kuuldused, et valitsuskoalitsioon otsustas neljapäeva pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4 protsendipunkti võrra. Rahandusminister Mart Võrklaev sõnas, et valitsus teeb otsuse esmaspäeval.
Eesti Meediaettevõtete Liiduni on jõudnud kuuldused, et valitsuskoalitsioon otsustas neljapäeva pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4 protsendipunkti võrra. Rahandusminister Mart Võrklaev sõnas, et valitsus teeb otsuse esmaspäeval.
Valitsus seob maksuküsimused usaldushääletusega Maksuerandite suurus endiselt teadmata
Selleks, et valitsuse soovitud maksumuudatused uuest aastast jõustuda jõuaksid, otsustas koalitsioon siduda eelnõude hääletamise parlamendis usaldushääletusega valitsusele.
Selleks, et valitsuse soovitud maksumuudatused uuest aastast jõustuda jõuaksid, otsustas koalitsioon siduda eelnõude hääletamise parlamendis usaldushääletusega valitsusele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.