Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi kogutud info peaks olema tasuta
Asso PriiFoto: Andras KrallaRiik ei peaks seadma eesmärgiks avalike andmete pealt kasumi teenimist, leiab advokaat Asso Prii.
Tundub iseenesestmõistetav, et riigi kogutud andmed, millele ei ole seatud juurdepääsupiiranguid, on tasuta kättesaadavad igaühele. On aga valdkondi, kus riik sellele põhimõttele ühemõtteliselt alla ei kirjuta ning küsib kodanikelt ja ettevõtjatelt arvestatava rahasumma andmete eest, mida ta on kohustanud organisatsioone ning üksikisikuid riigile andma.Poolavalik äriregisterÜks, kuid mitte ainus näide on poolavalik äriregister. Poolavalik, sest ligipääs äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt kogutud infole on küll e-äriregistri kaudu kättesaadavaks tehtud, kuid suuremalt jaolt tasuline. Näiteks soovides tutvuda potentsiaalsest lepingupartnerist äriühingu majandusaasta aruandega, et veenduda tema majandustegevuse jätkusuutlikkuses, tuleb välja käia 2 eurot. Sama suur summa tuleb tasuda, et saada teada, kellele vastaspooleks olev äriühing üleüldse kuulub.Tõsi, 2 eurot ei tundu esmapilgul ülemäära suur tasu, kuid kui päringuid tuleb teha iga päev ja mitu, siis on see arvestatav väljaminek. Äriühingud, kellel lasub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmete rakendamise kohustus, peavad tegema päringuid, et tuvastada tehingupartneri tegelikud kasusaajad ning nende tuvastamata jätmine on karistatav.Põhimõtteline küsimusTegemist on põhimõttelise küsimusega, kas riik muudab teatud andmed kättesaadavaks tasuta või minimaalse tasu eest, mis katab nende avalikustamisega seotud kulud, või seab nendele andmetele juurdepääsu võimaldamise eesmärgiks kasumi teenimise.Riigikogu menetleb avaliku teabe seaduse muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmiseks, mis ühtlustab avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist liikmesriikides. Direktiivi eesmärk on saavutada suurem läbipaistvus ühiskonnas andmete abil, mille riik on ise juba kokku kogunud.Avaliku sektori käsutuses on tohutu infohulk, mille vaba kasutus suurendaks ärisuhtluse usaldusväärsust ning innovatsiooni vabalt saadaolevate andmete töötlemisel. Direktiivi kohaselt peaks see informatsioon olema kättesaadav minimaalsete ja põhjendatud õiguslike, tehniliste ning finantsiliste piirangutega.Avalike andmete pealt ei sobi kasumit teenidaEesti seaduseandja paistab avaliku teabe seaduse muutmisel minevat vastupidises suunas, olles lisamas avalike andmete väljastamise tasu koosseisu ka investeerimistulu ehk kasumimarginaali. See on omakorda aluseks andmete väljastamistasu tõstmisel, kui seadus sellises kujul vastu võetakse.Riik ei peaks seadma eesmärgiks avalike andmete pealt kasumi teenimist. Seda eriti juhul, kui neid andmeid on isikutel vaja, et täita riigi seatud kohustusi, näiteks rahapesu tõkestamine või ärisuhtluse läbipaistvuse suurendamine.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Jaroslav Tavgen: RMKd pole vaja börsile viia!
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Aivar Hundimägi
- Jane Suu
- 7. detsember kell 10:57
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
Kuulsa kaubamaja aktsia asus ülevõtupakkumise peale rallima
USA ühe tuntuma kaubamajaketi Macy’s aktsia läks täna New Yorgi börsil lendu info peale, et erakapital on teinud ettevõttele 5,8 miljardi dollarise ülevõtupakkumise.
USA ühe tuntuma kaubamajaketi Macy’s aktsia läks täna New Yorgi börsil lendu info peale, et erakapital on teinud ettevõttele 5,8 miljardi dollarise ülevõtupakkumise.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Milrem Robotics arendab koos Ukrainaga uusi robootikasüsteeme
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning Ukraina kaitsetööstus (UDI) allkirjastasid lepingu, et alustada järgmise põlvkonna robootikasüsteemide loomist.
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning Ukraina kaitsetööstus (UDI) allkirjastasid lepingu, et alustada järgmise põlvkonna robootikasüsteemide loomist.
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi